Millised on põhikriteeriumid, mida oma ettevõttele kindlustuslepingu sõlmimisel silmas pidada? Ifi ettevõtete varakindlustuse tootejuht Risto Sondla selgitas, et kindlustust valima asudes tuleks esmalt hinnata, millised on need varad ja tegevused, mille kahjustumise korral kannaks ettevõte märkimisväärset rahalist kahju. „Eri ettevõtetel võivad need olla vägagi erinevad,” ütles Sondla.
Tema sõnul tuleks silmas pidada, et kindlustust valides on tähtis hõlmata kindlustuskaitse alla varade ja tegevuse need osad, mille kahjustumise tõttu ei suudaks ettevõte oma jõududega hakkama saada. „Kindlustuse eesmärk on tagada eelkõige ettevõtte finantsstabiilsus. Kahjujuhtumi korral annab piisava kindlustuskaitsega kindlustuspoliis ettevõttele vajaliku rahalise püsivuse ja kindlustunde,” kirjeldas Sondla.
Ootamatud väljaminekud võivad olla suured
Kindlustuskaitseta ettevõte peaks looma ettenägematute väljaminekute tarbeks nii-öelda likviidsuspuhvri, ent selliste kulude maht võib olla ettearvamatult suur. Kindlustusleping annab ettevõttele vabamad käed investeerida varuraha oma põhitegevuse arendamisse ning anda osa riske teatud kindla ja planeeritud püsiväljamineku vastu kindlustusandja kanda.
Kindlustuslepingu sõlmimisel valikuid tehes sõltub Sondla kinnitusel kõik esmajoones ettevõtte riskitaluvusest. Tuleks leida selline riskitaluvuse piir, mille ulatuses ei pärsi erakorralised väljaminekud igapäevatööd ega muuda rahavooge negatiivseks.
„Leitud piirmäära võikski seada kindlustuspoliisi omavastutuseks. See on summa, mille ulatuses jäävad kindlustusjuhtumid ettevõtte enda kanda. Omavastutust ületav osa on aga maandatud kindlustuslepinguga,” soovitas Sondla. Kindlustusseltsile on tema hinnangul kasulik anda üle harva realiseeruvad riskid, mille negatiivne rahaline mõju pidurdab ettevõtte arengut.
Korduvate ja sagedaste riskide puhul saab ettevõte palju ise ära teha, seda ennekõike oma protsesse ja tegevust üle vaadates. Oma ettevõttes tihti juhtuvate õnnetuste ärahoidmiseks on ettevõttel ka piisavalt teadmisi ja kogemusi. Nii-öelda krooniliste juhtumite kindlustamisega kasvaks kindlustusmakse ühtlasi liiga suureks, seepärast on ettevõttel kasulikum tegeleda ise aktiivselt kahjuennetusega.
Kindlustada tasub enam levinud riskide vastu
Ettevõtte riskidest korraliku ülevaate saamiseks ja parima kindlustuslahenduse leidmiseks soovitab Sondla jagada nende kohta võimalikult täpset ja üksikasjalikku teavet ka kindlustusandjaga. Kindlustusandja kogub kokku suure hulga sarnaseid riske ja haldab neid kogumina, seepärast tasub kindlustada enam levinud riskide vastu, mis on odavaim viis riske maandada.
Ettevõtte vara kindlustatakse enamasti tulekahju, rahe ja tugeva tuule, vandalismi, torustiku lekke, röövimise ja murdvarguse ning klaaside purunemise vastu. Komplekskindlustuse ja seadme sisemise purunemise riski näol saab valida ka koguriskikindlustuse, mis annab laiema kindlustuskaitse. Erilisemate riskide katteks sõlmitakse erikokkuleppeid – selleks oskab samuti anda nõu kindlustusandja.
Sondla hinnangul tasuks mõelda, mis juhtuks, kui ettevõte jääb näiteks tulekahju tagajärjel pooleks aastaks ilma oma tootmis- või teenindusüksusest. Varakindlustuslepinguga hüvitab kindlustus küll tootmishoonete taastamiseks ja uute seadmete ostuks tehtavad kulutused, kuid ajavahemik, mil äritegevus on seiskunud, toob iga päev tuhandeid eurosid kahju. Käive väheneb, ent samal ajal tuleb siiski kanda püsikulusid, tasuda liisingu- ja laenumakseid ning maksta töötajatele töötasu. Tellijate ja tarnijatega võivad lepingud tööseisaku tõttu katkeda ning teenimata jääb kõige olulisem – ärikasum.
Kõigi äsja kirjeldatud riskide maandamiseks ongi loodud ärikatkestuse kindlustus. Selle eesmärk on hüvitada ettevõttele püsikulud ja ärikasum kuni ajani, mil käive jõuab taas kindlustusjuhtumi eelsele tasemele.
Ärikatkestuse kindlustus on võrreldav elukindlustusega
Ärikatkestuse kindlustus on Sondla sõnul nagu ettevõtte elukindlustus. „Muu maailma kogemus näitab, et enamik ettevõtteid, kellel seda kindlustuskatet ei ole, lõpetab suurema õnnetusjuhtumi järel tegevuse. Nad ei suuda tulla toime ulatuslike püsikuludega, mis tekivad seetõttu, et tootmine või teenindamine on halvatud ning tihenenud konkurentsisituatsioonis on teised ettevõtted kasutanud võimalust ja suurendanud turuosa. Turuosa tagasivõitmine võtab aega ja on kulukas,” rääkis ta. Eestis ei ole ärikatkestuse kindlustus veel väga levinud, ent If loodab ettevõtjate teadlikkust sellest suurendada.
Seega võiks kindlustuslepingu sõlmimisel jälgida peamiste kriteeriumidena pakutava kindlustuskaitse ulatust, riskide kindlustustingimusi ja välistusi. Ainuüksi kindlustusmakse suuruse põhjal ei ole Sondla kinnitusel õige otsustada, sest sel juhul ei pruugi kindlustuskaitse olla kahjujuhtumi korral selline, nagu loodeti lepingut sõlmides. „Pelgalt kohustusest millegi tegemine ei ole kunagi päris see, mis on läbimõeldud ja enda vajadustest lähtuvalt tehtu – sama põhimõte kehtib kindlustuseski,” ütles Sondla.
Lepingu sõlmimise eel tasub alati läbi lugeda kindlustustingimused. Siis saab veel enne lepingu kehtimahakkamist teha selles vajalikud muudatused ning olla kindel, et saadakse soovitud kindlustuskaitse.
