Vähenda oma igapäevariske

Siit leiad häid soovitusi, kuidas muuta oma igapäevaelu turvalisemaks.

• Ole liikluses nähtav. Kasuta helkurit või helkurvesti.
• Talvehooajal võivad teed olla libedad. Kinnita oma jalatsite külge libedatallad.
• Jalgrattaga sõites kanna alati kiivrit.
• Varu endale koju esmaabikarp, milles on haavapuhastus- ja sidumisvahendid, plaastrite komplekt, suumask kunstliku hingamise tegemiseks, käärid, kindad ja soojustuskile.

Kaitse oma lapsi

Lastega juhtuvad õnnetused peamiselt nende järelevalveta jätmise, puuduliku teabe/õpetuse või esmaabi andmise vähese oskuse tõttu. Vigastuste vältimine peaks olema iga täiskasvanu südameasi.

• Vanemate ülesanne on lastele õpetada ja meelde tuletada niisuguseid ohutusnõudeid nagu sõidutee ohutu ületamine, turvavöö kinnitamine, kiivri kandmine rattaga sõites, tule või kuuma toiduga ümberkäimine.
• Turvalisuse huvides on tähtis, et vanemad on lastega läbi arutanud ja kokku leppinud, mis on lubatud/lubamatu käitumine.
• Vanemad peaksid tundma lapse sõpru ja harjumusi. Kodus peaks valitsema positiivne ja sõbralik õhkkond – see loob võimaluse rääkida ka rasketest või ebameeldivatest asjadest.
• Lapsevanem peaks teadma, kus tema laps on, ja juhtima tähelepanu ohtlikele tegevustele, mis on keelatud ka siis, kui sõbrad seda teevad (vettehüpped tundmatus kohas, mootorsõidukitega kihutamine, ilutulestiku käsitlemine jne).
• Iga täiskasvanu, laps ja noor peaks teadma esmaseid hädaabinumbreid, teadma, kuidas ja kuhu õnnetuse korral helistada, ning valdama esmaabivõtteid.
• Kui lapsega on juhtunud õnnetus, ei tohi temaga kohe pahandada – ka laps on juhtunu pärast õnnetu ja tal on raske. Vajalik on vanema hool ja toetus. Hiljem saab üheskoos lapsega analüüsida, miks õnnetus juhtus ja kuidas sellest õppida, et edaspidi sarnaseid olukordi ei tekiks.