Nordea panga majanduskommentaar alanud aastale

Nordea Panga Eesti peaökonomist Tõnu Palm annab Ifi ärikliendi uudiskirja kommentaari, milles käsitleb algava aasta peamisi majandusküsimusi nii globaalselt kui Eestis.

Avatud majandused nagu Eesti peavad arvestama, et kuigi globaalmajandus ja euroala kogub käesoleval aastal kasvuhoogu, jagub heitlikkust ja geopoliitilisi riske kindlasti ka käesolevasse aastasse. Eesti osas soovime ahviaastal näha ennekõike uusi nutikaid investeeringuid, et kasvatada majandust. Samuti loodame, et investeeringud tehnoloogiasse pöörduvad taaskord kasvule. Määramatus keskkonnas hajutatakse ja liigsed riskid maandatakse, laenuturul koguni nulli-lähedastel intressitasemetel.


Uus aasta on finantsturgudel alanud turbulentselt, kuigi majanduste seis selleks pole täit põhjust andnud. Taaskord kogeme 3 ja 7-protsendiseid päevased hinnalangusi Euroopa ja Hiina aktsiaindeksites. Turvavaluutad nagu jaapani jeen, aga ka dollar tugevnevad. Toornafta hind on 30 dollari tasemele lähemal kui kunagi varem (viimati 2004. aastal). See viitab, et hinnakasv jääb sellel aastal 1 protsendipunkti kanti.


Finantsturgude heitlikkus ja ülereageerimine ei tohiks küll tulla üllatuseks, kuid fakt on see, et jaanuari alguses kogesime sarnast paanikat nagu möödunud aasta augustis. Kui riskide alanemine kestab, võivad finantsturud taaskord ohustada majanduste kindlustunnet ja sealt edasi investeeringute taastumise kiirust. Jällegi on üheks riskiteguriks maailma suuruselt teine- Hiina majandus. Globaalsed finantsturud jäävad suurmajanduse aeglustumise faasis vägagi tundlikuks edasistele muutustele jüaani vahetuskursis. Hiina välisvaluuta reservid kahanesid möödunud aastal esimest korda pärast 22 aastat kestnud kasvu. Hiina keskpank on pidanud jüaani vahetuskursi toetamiseks müüma välisvaluutareserve (sh dollarit), mis peegeldab finantsturgude ebakindlust ja majanduse nõrkust.


Suurbritannia rahandusminister George Osborne viitas globaalmajanduse riskidele kui ohtlikule kokteilile


Milles see ohtlik kokteil siis seisneb? Hiina kõrval on kahtlemata suuremateks riskideks tooraine eksportööride (sh Brasiilia ja Venemaa) majanduste aeglustumine, toormehindade järsk langus ja Lähis-Idas eskaleerunud riskid. Euroopal ja teistel suurmajandustel seisab ees lahenduste otsimine pagulaskriisidele. Suurbritannias korraldatakse EL-referendum. Loomulikult tuleb ettevõtjatel kõike neid välisriske enda jaoks teadvustada, kuid samas tasub ka meenutada, et ka kahel viimasel majanduskasvu aastal ei ole kõrged riskid takistanud sissetulekute kasvu euroalal ja Eestis.


Prognoosime ka edaspidi euroala ja Eesti majanduse fundamentaalnäitajate (majanduskasvu ja tööpuuduse) järk-järgulist paranemist eelkõige Euroopa Keskpanga rahapoliitika ja kasvu vähem piirava fiskaalpoliitika toel. Ekspordi ja investeeringute kasvupööre kujuneb väliskeskkonna riskide taustal käesoleval aastal veel nõrgaks, kuid juba järgmisel aastal terendab laiemapõhjaline ekspordikasv.


Eesti majanduskasv muutub aasta lõpuks järk-järguliselt laiemapõhjaliseks, sest mõõdukalt aeglustuvale eratarbimise kasvule lisanduvad taaskord eksport ning investeeringud.


Madal hinnakasv ja euro intressid ja Euroopa Keskpanga ekspansiivne rahapoliitika võimaldavad laenudega soetud riske maandada koguni nulli-lähedastel intressitasemetele. Tugevalt kapitaliseeritud finantssektor on valmis häid investeerimisprojekte toetama, sest nii ettevõtted kui pangad tahavad teenida tulu ka nullilähedaste intresside juures.


Majanduse tervise seisukohast tasub Ahviaastaks soovida vähem säästmist ja rohkem investeerimist ning riskivõtmise julgust! Ka AS Graanul Invest’i suuromaniku, Raul Kirjaneni sõnutsi tõi talle aasta ärimehe tiitli julgus ja tulevikunägemus. Siia juurde võiks lisada kolm märksõna: Nutikas investeerimine, laienemine ja ekspordihaare.