Uudised, 6 veebruar 2018

Kes vastutab libedal teel kukkumisega seotud kahjude eest?

If Kindlustuse statistika järgi on viimastel nädalatel kasvanud õnnetusjuhtumikindlustuse kahjude arv, kus inimesed on libedatel teedel ja treppidel kukkunud. Kõige sagedasemad libisemisega seotud vigastused on randme-, pahkluu- ja teised luumurrud. If Kindlustuse isikukahjude grupijuhi Kadri Puna sõnul muutuvad teed temperatuuri vaheldumise tõttu ohtlikult libedaks. „Oma kogemusest näeme, et talvel on sagedasemad õnnetused seotud tänavatel ja treppidel kukkumisega ning selliste traumade arv kasvab märgatavalt iga aasta veebruarikuus,“ ütles Puna.

Libedal teel kukkumine lõpeb tihti tõsiste vigastustega, mis vajavad arstiabi, töölt eemalolekut ja planeerimata lisakulutusi. Keskmine selline kahju suurus on 233 eurot, suurimad tänavused libisemise kahjud küündivad 500 euroni. Mullu ulatusid suurimad hüvitised libedatel tänavatel ja teedel kukkumise eest 800 euroni.

„Kui inimesel on sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustus, katab see traumaga seotud ravikulud. Õnnetuse korral aitab kindlustus säilitada sissetuleku ka töövõimetuslehel olles või makstakse välja ühekordne valuraha, selle valiku teeb inimene lepingut sõlmides ise,“ selgitas Puna.

Kukkumist soodustavad kiirustamine ja libeda tallaga jalatsid

Libisemise põhjus on tihti kiirustamine, näiteks bussi peale jooksmine. Samuti võivad mobiiltelefoni kasutamine ja kõrvaklappidest muusika kuulamine oluliselt tähelepanu hajutada.

„Libedatel teedel kukkumine ei ole vaid eakamate inimeste probleem, sest pooled sellistesse õnnetustesse sattunud kliendid on alla 30-aastased. Kõige olulisem soovitus on varuda talvel liikumiseks rohkem aega, et vältida kiirustamist. Libisemist aitavad ennetada ka sügava mustriga libisemiskindlate taldadega jalanõud või jalanõudele kinnitatavad libedatallad,“ lisas Puna.

Kui libedal teel kukkunud inimesel õnnetusjuhtumikindlustust ei ole, saab tekkinud kahju sisse nõuda kinnistu omanikult. Kui kukkumise põhjustas see, et kinnistu omanik ei ole nõuetekohaselt hooldanud oma kinnistul paiknevat teed või treppe, on tema libedaga kukkumise eest vastutav.

„Kindlustuse praktika näitab, et kõige suuremad vastutuskindlustuse hüvitised tuleb kinnistu omanikel maksta siis, kui näiteks libisemise või jääpurikate tõttu saadud vigastuste tagajärjel saab õnnetusse sattunud inimene püsiva puude,“ tõdes Kadri Puna.

Kui korteriühistutel ja eramaja omanikel on ühistu või kodukindlustusega valitud ka vastutuskindlustuse kaitse, siis aitab see neil korvata võimaliku vastutuse libisemisega seotud õnnetusjuhtumikahjude hüvitamiseks.

Soovitused, kuidas kinnistu omanikult hüvitist nõuda

  1. Hüvitist saab nõuda kinnistu või tee omanikult kahjude eest, mis on otseselt seotud kukkumisega, näiteks lõhutud riiete või purunenud prillide eest. Lisaks libedal teel kukkumisest tekkinud vigastuste ravikuludele, võib kannatanu nõuda hüvitist sissetuleku ajutise või püsiva kaotuse eest.
  2. Libedal teel kukkumise järel proovi olukord fikseerida. Tee trepist või tänavast fotod, kus on näha, et õnnetus tekkis libeda ja hooldamata tee või trepi tõttu. See on oluline, sest kannatanu peab oma nõuet tõendama.
  3. Vajadusel kutsu kiirabi, teata õnnetusest politseile või munitsipaalpolitseile ning võimalusel kohe ka kinnistu omanikule. Kahjuhüvitise nõue tuleks kinnistu omanikule esitada võimalikult kiiresti.
  4. Võimalusel leia tunnistajad ja võta nende kontaktid.
  5. Tervisekahjustuse kohta küsi tõend perearstilt, traumapunktist või haiglalt sõltuvalt tervisekahjustuse ulatusest.