Uudised, 30 jaanuar 2015

Oma kindlustusandja hüvitamine paneb kannatanu valiku ette

Alates jaanuarist saavad liiklusõnnetuses kannatanu rollis olevad inimesed valida, kas sõiduki remondib temale kahju põhjustanud juhi või tema enda kindlustusselts. If Kindlustusele on selline valikuvõimalus toonud juurde 134 liikluskahju juhtumit, kus inimesed on langetanud valiku Ifi kahjukäsitluse kasuks. Tuletame siinkohal ka meelde, millistel juhtudel oma kindlustusandja hüvitamise võimalust kasutada ei saa.

​Möödunud aasta oktoobris jõustus uus liikluskindlustuse seadus ning selle üheks olulisemaks muudatuseks oli jaanuarist kehtima hakanud oma kindlustusandja hüvitamine. If Kindlustusele on jaanuaris liikluskindlustuse kahjudest teada antud 728-l korral. Nendest 632-l sõidukijuhil oli valida, kas kahju lasta käsitleda Ifis või õnnetuse põhjustaja kindlustusseltsis. Ifi kahjukäsitluse valis neist 84% (530 sõidukijuhti).

If Kindlustuse kahjukäsitluse üksuse juhi Tiit Kolde sõnul mängib nüüd liikluskindlustuse ostu puhul oluliselt suuremat rolli kahjukäsitluse kvaliteet ning kiirus. „Liikluskindlustuse ostmisel ei mängi enam rolli üksnes hind. Nüüd huvitab inimesi kindlustusseltsi valikul ka see, et kui tema auto liiklusõnnetuses viga saab, siis saab see kiiresti ning kvaliteetselt ka korda tehtud. See omakorda paneb kindlustusseltse pingutama veelgi parema kahjukäsitluse nimel ning klientidel on sellest üksnes võita,“ sõnas Kolde.

Kolde lisab veel, et Ifis palutakse kõikidelt klientidelt kahju järgselt ka kirjalikku tagasisidet kahjukäsitluse kvaliteedile ning ettepanekutesse suhtutakse täie tõsidusega. Samuti palutakse neil hinnata Ifi kahjukäsitlust skaalal 1-5 ning möödunud aastal oli 4500 kliendi keskmiseks kahjukäsitlusele antud hindeks 4,6.

Erandina ei kehti oma kindlustusandja hüvitamine, kui:

  1. Õnnetusest on möödas üle 30 päeva
  2. Õnnetuse tagajärjel said viga ka inimesed
  3. Vähemalt ühe õnnetuses osalenud sõiduki põhiasukoht ei ole Eesti
  4. Kindlustushüvitise summa ületab eeldatavalt 10 000 euro piiri
  5. Õnnetuse asjaolud ei ole selged