Soovitused liiklemiseks
Nõuetekohane turvavarustus
Sõiduautos tuleb omaette istuva lapse sõidutamisel kasutada tema pikkusele ja kaalule vastavat turvavarustust, kui lapse kasv ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga.
Esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud. Esiistmel last süles sõidutada ei tohi.
Laps peab sõidukis istuma sertifitseeritud turvatoolis. Paigalda lapse turvatool tootjafirma juhiseid järgides võimalusel alati auto tagaistmele.
Väikesed lapsed peaksid autos sõitma seljaga sõidusuunas nii kaua kui võimalik (kuni viienda eluaastani). Seljaga sõidusuunas sõitmine on kaks korda ohutum kui näoga sõidusuunas sõitmine. Seda sellepärast, et lapse pea on võrreldes tema kehaga raske: lapse pea moodustab kogu kehast 25 %, täiskasvanul aga ainult 6 %).
Avarii korral põrkub seljaga sõidusuunas istuva lapse keha vastu tooli seljatuge ning kahjustused kaelale ja peapiirkonnale on tunduvalt väiksemad kui näoga sõidusuunas istuva lapse puhul.
Vajaduse korral võib paigutada seljaga sõidusuunas oleva turvatooli esiistmele juhi kõrvale. Enne tuleb aga veenduda, et esimene turvapadi on välja lülitatud.
Üle 5-aastased lapsed võivad istuda turvaistmel või kasutada turvavööpehmendust.
Üle 10-aastased lapsed võivad istuda autoistmel ja olla kinnitatud tavalise turvavööga.
Lapsel peab olema autos tegevust
Pikematel sõitudel tuleb varakult mõelda sellele, et lastel oleks autos tegevust. Kui laps on häiritud või nutab, siis on ka juhi tähelepanu hajutatud. Tee piisavalt palju vahepeatusi ja paku lapsele autos tegevust - väiksematele lastele lihtsamaid mänguasju, vanematele näiteks lugemist.
Audiovisuaalsed ajaviitevõimalused, näiteks DVDde vaatamine, võivad häirida juhti, eriti pimedal ajal.
Hoia pikivahet
Liiga lühike vahemaa eessõitva sõidukiga ei anna sulle ootamatus olukorras tegutsemiseks piisavalt aega. Kui hoiad pikivahet, siis näed, mis toimub ees ja võid ennustada võimalikke olukordi. Pikivahega sõites on Su juhtimine rahulikum, sujuvam ja ökonoomsem.
Pidurda arukalt
Ohu korral järsult pidurdades võivad autorattad blokeeruda ja auto kaotada juhitavuse. Järk-järgulise pidurdamisega väheneb sõiduki kiirus ja paraneb juhitavus. Kui autol on mitte-blokeeruv pidurisüsteem (ABS), võid pidurdada jõuliselt, sest auto säilitab juhitavuse ka pidurdamise ajal.
Kinnita turvavöö nii esi- kui ka tagaistmel
Turvavööga kinnitamata reisijad võivad liiklusõnnetuse korral paiskuda eesistmel istujatele peale või vastu auto tuuleklaasi.
Kaitse oma sõidukit
Vilunud varga eest on autot kaitsta väga raske, kuid enamikku ärandamisjuhtudest saanuks vältida lihtsate ettevaatusabinõudega.
Autost lahkudes lukusta uksed ja luugid ja lülita sisse häiresignalisatsioon. Tee seda ka siis, kui lahkud ainult mõneks minutiks. Kogenud vargal kulub sõidukisse sisse murdmiseks vaid paar sekundit.
Millega kaitsta sõidukit?
- Immobilaiser on parim abinõu varguse vältimiseks.
- Roolilukk muudab auto manööverdamise võimatuks.
- Käigukangi ümber paigaldatav käigukangilukk blokeerib lukustatud olekus käigukangi.
- Klaasimärgistus kahandab varguse riski. Klaasidele söövitatakse auto number, mida on võimatu eemaldada jälgi jätmata.
- Datadot on kõrgtehnoloogiline tuvastamiskood. Auto erinevatele osadele markeeritakse 5000-10 000 unikaalset, numbrikombinatsiooni sisaldavat mikropunktikest. Kood kantakse andmebaasi. Punktikesed helendavad ultraviolettvalguses, tänu sellele on sõidukit Datadot-punkti lihtne leida, lugeda sellelt infot ning tuvastada nii auto kui ka selle tegelik omanik.
- GPS-seade (Global Positioning System) võimaldab määrata ärandamise korral sõiduki asukoha kindlaks mõnemeetrise täpsusega, sissemurdmise korral saadab seade häiresignaali turvafirma juhtimiskeskusesse.
Mida teha, kui auto on varastatud?
- Kui auto on varastatud või rüüstatud, võta viivitamatult ühendust politseiga.
- Ära sisene sissemurdmisjälgedega garaaži ega puuduta lõhutud aknaga auto uksi.
- Ära talla kohas, kus auto enne varastamist seisis.
- Teata vargusest või rüüstamisest kohe If Kindlustusele.
Kaitsekiiver on jalgratturi turvavöö
Ära osta kiivrit kiirustades! Kiiver peab olema sobiva suurusega. Kõige tähtsam on jälgida, et kaitsekiiver ei kukuks õnnetuse ajal peast. Kui kiiver on saanud tugeva löögi, vaheta see välja.
Koolieelikutele soovitatakse kiivrit, mille rihmal on turvalukk. See avaneb automaatselt lapse kaalu mõjul. Turvalukk kaitseb last näiteks siis, kui ta jääb mänguhoos kiivriga kuskile kinni.
Ole oma lapsele eeskujuks ja kasuta ka ise jalgrattakiivrit!
Jalgratta hooldus ja varustus
Lase asjatundjal oma jalgratast regulaarselt hooldada. Ära unusta lasta kontrollida ka rataste korrasolekut ja rehvirõhku.
Jalgrattal peab olema:
- töökorras pidur ja signaalkell
- vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane helkur
- pimedal ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli või punast tuld asendav punane helkur
Lisaks võiks lastejalgrattal olla vasakule küljele kinnitatav helkuriga varras, et rattaga sõitvat last oleks kergem märgata.
Pimedal ajal kasuta helkurit või pane selga helkivad riided või helkurvest, siis oled liikluses hästi nähtav.
Järgi sõidureegleid
Jalgrattahooaja alguses tasub reeglid üle korrata ja ka lastega läbi arutada.
Jalgrattaga ei tohi liigelda
- kiirteel
- ühissõiduki rajal
- sõiduteel või teepeenral, kui selle kõrval kulgeb jalgrattatee
- sõiduteel, kui jalgrattur on alla 10 aasta vana
- kõnniteel, kui jalgrattur on üle 10 aasta vana
Hoia oma jalgratast
Iga aastaga varastatakse üha enam jalgrattaid, seetõttu mõtle varguse ärahoidmisele kohe.
Rattalukk on tõhus vargusevastane kaitsevahend. Lukusta ratas alati, kui jätad selle valveta. Lukusta jalgratas ka siis, kui hoiad seda ühiskasutatavas, näiteks korteriühistu teiste liikmete kasutatavas ruumis. Jalgratast ostes uuri enne müüja käest, kas rattal on kindlustusseltside poolt tunnustatud lukk. Ära unusta oma jalgratast ka turvamärgistada.
