Kuidas kaitsta oma ratast varguste eest?
Ei ole tavapäratu, et ilusate ilmade saabumisega Kalamaja kogukonna FB grupp või Tartu kuulutaja vestlused abipalvetega täituvad - otsitakse vihjeid oma keldrist kaduma läinud jalgratta kohta. Rattaomanikuna tuleb arvestada, et rattavargus ei ole ainult Sinu naabri mure ning rattahooajal pead ka ise võimalikke riske maandama. Sa ju ei lähe poodi nii, et auto uksed lahti ja telefon armatuurlaual vedelemas?
Võta hetk ja mõtle läbi kus ja kuidas oma ratast hoiad. Jagame mõned soovitused ja jahmatavad faktid, mida iga rattaomanik võiks teada.
Jalgrattavargus - igapäevaselt rattasõpra ähvardav oht
Olgu lihtne mõnesaja eurone linnakruiiser või kiire Scott maastikuratas, millega võistlusi võidetakse - varga jaoks on tegemist kiirelt likviidse varaga, mida mõnes tagasihoidlikumas kanalis poolmuidu rahaks teha..
Rattavargused on politsei laual harilik igapäevane juhtum. Aastatepikkuse politsei statistika andmete kohaselt raporteeritakse aastas keskmiselt 600-800 varastatud jalgratast, mis teeb juba 2-3 ratast päevas. Ka on selge, et mõnele ratta kadumisele lööb omanik käega ning tegelikust statistikast võib puududa vähemalt sama palju kadunud rattaid.
Aastatega on rattavarguste trend küll languses, kuid vargad hoiavad silmad lahti ning head võimalust kasutama ei jäta. Iga-aastane hüppeline tõus rataste kadumistes toimub just rattahooaja alguses.
Kodused trepikojad ja lukustamata kuurid - rattavaraste üks meelispaik
Kodu on meie kindlus. Ja tundub igati turvaline ka oma kaherattaline sõber just trepikotta, keldriboksi või panipaika paigutada. Paraku näitab iga-aastane statistika politsei sõnul, et kõige enam rattaid läheb kaduma just trepikodadest ja koridoridest ehk kodusest keskkonnast. Riskantne ratta hoiustamise koht on ka lihtsalt avanevad panipaigad ja keldrid, mis annavad ratta pahatahtlikuks võõrandamiseks eemal toimetades suurema ajavaru.
Probleemide ennetamiseks proovi oma jalgrattale nähtav koht leida. Nii suurendad tõenäosust ka homme mööda kevadist linna poodi või parki vändata.
Rattavarguse ennetamise ABC
Rattavarast ei huvita ratta mark, värv, mudel ega maksumus - tema jaoks on oluline see kiirelt kätte saada ning loksuv kuuriuks ja üle hoovi supermarketist soetatud trosslukk teda kaua kinni hoia. Lohakalt hoiustatud ratas ja ebaturvaline rattalukk ongi peamised rattavargust soodustavad tegurid.
Et oma kaherattalist sõpra probleemide eest kaitsta:
- Hangi turvaline rattalukk. Unusta odavad trosslukud, ratta heaolu huvides hangi endale korralik metall-lülidega lukk või nn U-lukk, mis ratta kiiret kättesaamist takistab. Ratas lukusta alati - ka koduses hoiupaigas! Ja juba oledki Sa oluliselt parema ettevalmistusega kui 2 järgmist ratturit, kes Sulle tänaval vastu vuravad.
- Leia rattale turvaline ja ideaalis nähtav asukoht.Veendu uste turvalisuses, kaamera olemasolus või võimalusel hoiusta ratast isegi toas, sest ka hoovi ulatuv kuur võib vargale olla ahvatlev koht, kus õhtuhämaruses toimetada. Kaubanduskeskuste juures otsi silmaga kaamerate asukohti ning võimalusel eelista vargakindlaid parklaid. Ära unusta ratast lukustada ka siis, kui lähed vaid janu kustutamiseks vett ostma.
- Säilita rattainfo. Eriti kui sõidad keskmisest kallima rattaga, kuhu oled investeerinud ka omajagu hobivara. Võimalusel seadista oma ratta raaminumber, loo rattale selgelt eristuv tunnusmärk ning hoia alles ostutšekk või veendu selle virtuaalses olemasolus.
- Tee omale rattakindlustus - jalgratta kasko. Rattakindlustus peaks olema ratta saamise järel kohe esimene asi, millele mõelda. Kindlustusmakse suurus sõltub rattast ja algavad mõnest eurost kuus, kuid toovad teatava turvatunde nii poodi minnes kui ratast kuuri lukustades.
Kindlustada saad uusi ja kasutatud maastiku-, maantee-, linna-, hübriid- ja elektrijalgrattaid, omavastutused on koduvara kindlustusega võrreldes mõistlikud. Hoia oma jalgratast ja enneta võimalikku pahatahtlikku kasutust.