Katse: kuumale pliidile unustatud toit saab ohtlikuks 15 minutiga
Toidu kõrbemine on päästjatele igapäevaseks väljakutseks ning Päästeameti statistika kohaselt on toidukõrbemisest alguse saanud tulekahjudes tänavu kannatada saanud neli inimest. If Kindlustus selgitas katse käigus välja, kui pika aja peale muutub pliidile unustatud toit inimese tervisele ohtlikuks.
Vaata katset!
Suurem osa toidukõrbemisi toimub õhtusel või varahommikusel ajal ning põhjuseks sageli söögivalmistaja uinumine või kodust lahkumine. Kui päästjad korterisse ei pääse, kasutatakse ukse avamiseks vastavat tehnikat ning see võib tähendada ka seda, et hiljem tuleb omanikul korterile uus uks muretseda. Kellel kodukindlustus olemas, saab uue ukse muretsemise kindlustuse hoolde jätta.
Lilleküla päästekomando rühmaülema Gert Tederi sõnul on toidukõrbemine kindlasti üks õnnetuse tüüpe, mis võib juhtuda igaühega meist.
„Unustamine on üsnagi inimlik ning meist igaüks vahel unustab midagi. Meie näeme oma töös igapäevaselt õnnetusi, mis on alguse saanud unustamisest või hooletusest ning sageli ka üsna traagiliste tagajärgedega. Toitu ei unusta pliidile üksnes vindised inimesed öisel ajal, ka täiesti kained ning heal elujärjel inimesed unustavad pudru või munad hommikul kodust lahkudes kuumale pliidile kuniks päästjad saabuvad ja selle olukorra lahendavad. Toidu pliidile unustamine rikub sageli ka tulekahju tekkimiseta kogu korteri sisustuse ning on kortermajas ohtlik ka naabritele, kuna kõrbev toit tekitab mürgist vingugaasi,“ lisas Teder.
If Kindlustus tuletab meelde, et selliseid õnnetusi aitab ära hoida töökorras suitsuandur.
Tuleõnnetuse kahjud on väga suured
Viimase viie aasta jooksul on tules elu kaotanud üle 270 Eesti inimese. Kuna kahjutule toime on laastav ning sageli ka väga traagiliste tagajärgedega, tuleb tuleohutusse tõsiselt suhtuda ning ohte ennetada.
If Kindlustuse klientidel on keskmiseks kahjuks tuleõnnetuse korral 20 000 eurot ning viimaste aastate suurimad eramajade kahjud ulatuvad 370 000 euroni.