Mida peab reisil olija teadma, et mitte kindlustushüvitisest ilma jääda?
Enim arusaamatusi hüvitiste väljamaksmisel põhjustavad juhtumi toimumist tõendavate dokumentide puudumine, olgu selleks siis arstitõend, pagasi hilinemist kinnitav tõend või politseitõend varguse korral.
If Kindlustuse isikukahjude grupijuhi Kadri Puna sõnul on hüvitisest keeldumise taga sageli inimeste teadmatus. „Paljud inimesed ostavad reisikindlustuse kas e-büroost või juba sihtkohta jõudes oma mobiilioperaatori kaudu SMS-iga, kuid pahatihti ei süveneta kindlustustingimustesse. On selge, et kindlustustingimusi keegi pähe ei õpi, kuid abi oleks ka sellest, kui kahju juhtudes uuritakse uuesti kindlustustingimusi või võetakse selguse saamiseks ühendust oma kindlustusseltsiga,“ lisas Puna.
If Kindlustuse kliendid saavad ööpäevaringselt nõu küsida Kindlustustelefonile 777 1211 helistades.
Enim tuleb arusaamatusi ette meditsiiniabi juhtumite puhul, kus peamiseks probleemiks on arstitõendi puudumine. Selliseid juhtumeid tuleb enim ette Soomes, Norras ja Austraalias töötavate eestlaste puhul. Ravikulu hüvitamiseks on vajalik arstitõend koos diagnoosiga.
Reistõrke puhul peaksid inimesed teadma, et kindlustus haiguse suhtes hakkab kehtima kolmandal päeval pärast kindlustuse sõlmimist. Samuti tuleb ette, et kliendi kulutused reisile olid suuremad kui valitud reisitõrke kindlustussumma.
Pagasikindlustuse kahjujuhtumite puhul on eksitud enim selle vastu, et paigutatakse elektroonilised seadmed lennuki pagasiruumi, samuti jäetakse neid järelevalveta hotelli tuppa ning pagasi hilinemise kohta puudub lennufirma tõend. Möödunud aastal hüvitas If Kindlustus 2730 reisikahju kogusummas 1,08 miljonit eurot. Tänavu on reisikahjudest teada antud 724 korral.