Miks jäädakse ilma reisikahjude hüvitistest

If Kindlustuses on viimasel ajal sagenenud juhtumid, kus reisikindlustus sõlmitakse juba välisriigis olles ning pärast õnnetuse toimumist. Tuletame inimestele meelde, et reisikindlustus tuleb sõlmida enne reisile asumist. Lisaks tuleb reisikindlustust ostes valida ka kõrgem risk, kui reisil olles plaanitakse tegeleda kõrgema riskiga tegevustega, nagu näiteks skuutriga sõitmine. Samuti tuletame meelde, et kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui õnnetuse toimumisele aitas kaasa joobeseisund.

If Kindlustuses on viimasel ajal sagenenud juhtumid, kus reisikindlustus sõlmitakse juba välisriigis olles ning pärast õnnetuse toimumist. Tuletame inimestele meelde, et reisikindlustus tuleb sõlmida enne reisile asumist.

Lisaks tuleb reisikindlustust ostes valida ka kõrgem risk, kui reisil olles plaanitakse tegeleda kõrgema riskiga tegevustega, nagu näiteks skuutriga sõitmine. Samuti tuletame meelde, et kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui õnnetuse toimumisele aitas kaasa joobeseisund.

Laias laastus võibki öelda, et reisikindlustuse hüvitistest jäädakse ilma kindlustuskaitse puudumise tõttu. Kas ei ole kindlustust üldse sõlmitud ning see sõlmitakse tagantjärele juba reisil olles või on õnnetus juhtunud kõrgema riskiga tegevuse käigus, kuid kindlustust ostes ei ole kõrgemat riski valitud. Kõrgendatud riskiga tegevused on näiteks tali- ning veespordialad. Lisaks tuleb reisil olijatel arvestada võimalusega, et joobes põhjustatud õnnetuse kulusid ei pruugi kindlustusselts katta.

If Kindlustuse isikukahjude grupijuhi Kadri Puna sõnul sõlmitakse vahel ka mitmes kindlustusseltsis kindlustus ning kahju korral küsitakse igast seltsist hüvitist täismahus. „Paljud inimesed on kahjuks selliselt käitunud liigkasu teenimise eesmärgil. Näiteks on inimesel sõlmitud kindlustus neljas kindlustusseltsis ning tema kohver läheb kaotsi ja küsitakse siis hüvitist kõikidest seltsidest ning lisaks ka lennufirmalt. Selline käitumine ei ole kindlasti õige ning on samamoodi kelmus,“ lisas Puna.

Pea kõikides kindlustusseltsides töötavad kindlustusuurijad, kelle ülesandeks on pettuste avastamine ning tõendamine selleks, et ausad kliendid ei peaks kelmide tekitatud kahjusid kinni maksma. Kindlustusseltsile teadlikult valeandmete esitamist nimetatakse kelmuseks ning Karistusseadustiku §212 järgi võib kindlustuskelmuse eest karistada rahatrahvi või kuni viieaastase vangistusega.

If Kindlustuse uurijad on tänavu ligi 400 000 euro eest pettusi avastanud. Kui varasemalt on domineerinud suuremad kahjud, siis tänavu ei ole suuri pettusi avastatud, kuid see eest on oluliselt kasvanud väiksemate kelmuste arv. Enamjaolt on kindlustust petetud koduse vara ning reisikindlustusega seoses.