Kuidas kaitsta kodu tulekahju eest?

See, et tulekahju on laastav ja ohtlik, pole ilmselt kellelegi üllatuseks. Aga kas Sa teadsid, et keskmine varaline kahju tulekahju korral on If Kindlustuses ligi 20 000 eurot ja viimaste aastate kõige suuremad eramajade põlengute kahjud küündivad lausa 370 000 euroni.

Tuli pole ainult oht Sinu varale, vaid eelkõige Sulle endale: viimase viie aasta jooksul on tules elu kaotanud üle 270  Eesti inimese. Kuna kahjutule toime on laastav ning sageli ka väga traagiliste tagajärgedega, siis on mõistlik tuleohutusse tõsiselt suhtuda ning ohte ennetada.

Peamiseks tulekahju põhjustajaks on elektriseadmed ja külmal ajal erinevad küttekolded.

Kui kiirelt võib tulekahju tekkida?

Tulekahju tekkimine on sageli vaid loetud minutite küsimus. Vaatamaks, kui kiirelt võib tuli saada ohtlikuks Sinule ning Sinu varale, viisime läbi kaks õpetlikku katset olukordadest, mis võivad igaühega meist ette tulla. Vaatame, kui kiirelt areneb vooluvõrku unustatud lihtsast triikrauast tulekahju ning kui kaua läheb aega, et pliidile unustatud kõrbev toit saaks inimesele ohtlikuks.

Kui kaua läheb aega, et pliidile unustatud toit hakkab kõrbema ja muutub Sulle ja Su majapidamisele ohtlikuks?

Toidu kõrbemine on päästjatele igapäevaseks väljakutseks ning Päästeameti statistika kohaselt on toidukõrbemisest alguse saanud tulekahjudes tänavu kannatada saanud neli inimest. Toidu kõrbema unustamisel ei ole ohtlik üksnes tuli, vaid ka suits ja vingugaas, mida tekib kõrbevast toidust juba enne selle põlema süttimist.  Just rohke suitsu tõttu on tõenäoline, et pliidile ununenud toidu tõttu tuleb välja vahetada kogu majapidamise mööbel.

Katse nr 1

 

Kui kaua läheb aega, kuni vooluvõrku unustatud triikraud tulekahju põhjustab?

Päästeameti andmetel on Eestis aastas keskmiselt 200 tulekahju, mille põhjustavad erinevad elektriseadmed. Elektriseadmetest põhjustavad enim tulekahjusid ülekoormatud pikendusjuhe, külmkapp, laelamp, laualamp, pliit, elektrikilp, pesumasin, nõudepesumasin ning elektriradiaator. Lisaks elektriseadmete korrasolekule on väga tihti tulekahju tekitajaks ka inimfaktor – ehk hooletu ümberkäimine elektriseadmetega.

Katse nr 2

 

Tulekahju ennetamiseks toome välja mõned lihtsad nõuanded, mida tasub silmas pidada elektriseadmete ja küttekollete puhul:

  1. Kui vool sageli kõigub või kaitsekorgid pidevalt välja lülituvad, tuleb elektrikul lasta põhjust uurida.
  2. Põlema süttinud elektriseadet ei tohi kustutada veega enne, kui see on vooluvõrgust lahti ühendatud.
  3. Mitme seadme ühendamine ühte pistikusse koormab liigselt juhtmeid ning nende kuumenemine võib põhjustada tulekahju.
  4. Elektri- ja pikendusjuhtmeid ei tohi paigutada raskete esemete alla ja uste vahele. See kahjustab juhet ning seade võib süttida.
  5. Teibitud juhtmeühendused ning katkised pistikupesad on suur ohuallikas.
  6. Kindlad ohumärgid on sulamis- või põlemisjäljed, kuid õnnetusi juhtub ka väliselt täiesti korras olevate seadmetega.
  7. Iseseisvalt töötavad seadmed (näiteks külmkapp või veeboiler) olgu laitmatus tehnilises korras.
  8. Soovitame kord 10 aasta jooksul lasta elektrikul läbi viia elektripaigaldiste tehniline kontroll.
  9. Elektriseadmeid ning juhtmeid lase parandada spetsialistil.
  10. Kodust pikemaks ajaks lahkudes ühenda mitte kasutuses olevad seadmed vooluvõrgust lahti.
  11. Pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt. Liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid.
  12. Ära jäta kütte- ja soojendusseadmeid (pliite, ahje, katlaid, soojapuhureid jms) järelevalveta.
  13. Enne kodunt lahkumist või magama minemist veendu, et kuuma pinnaga elektriseadmed on välja lülitatud ning toit ei oleks ununenud kuumale pliidile.
  14. Suitsuandur aitab avastada tulekahju selle alguses.