5 fookust praktikaprogrammis, et võidaks nii alustav talent kui ka ekspert

„Kui ettevõtte eesmärk on kasvatada homseid tippspetsialiste ja samal ajal hoida enda meeskonda õpihimulisena, siis praktikaprogramm on selleks ideaalne võimalus. Praktikaprogramm ei ole üksnes valdkonnas alustajate kasvulava, vaid ka arenguvõimalus mentoritele,“ selgitas If Kindlustuse Balti personaliüksuse juht Grete Kotkas.

Ta märkis, et kui praktikaprogramm on üles ehitatud nii, et praktikant saab osaleda igapäevatöös ja oma panusega aidata kaasa organisatsiooni eesmärkide täitmisele ning luua lisandväärtust, siis on praktika võrdne töötamisega ja seda tuleb ka tasustada.

„Rahvusvahelised tööandjate uuringud on kinnitanud, et palgaline praktika tähendab hiljem ka ca 32% suuremat tõenäosust, et noor leiab erialase töö, sest saadud on juba reaalne töötegemise kogemus,“ tõi Kotkas esile. Samuti rõhutas ta, et praktika eest makstav tasu suurendab märgatavalt motivatsiooni ja tõstab ka töökvaliteeti, sest noorele on antud vastutust täpselt nagu töökohale omane. Kotkas nentis, et praktika tasud sõltuvad nii koormusest kui ka organisatsiooni võimalusest, kuid turu-uuringute põhjal ületab keskmine praktikatasu enamasti miinimumpalga nõude, olles sõltuvalt erialast enamasti ca 1000 eurot kuutasuna.

If Kindlustuse Baltikumi kogemuse põhjal ei peaks praktikaprogramm olema ühekordne projekt, vaid teadlikult üles ehitatud püsiv järelkasvu mudel, mis on piisavalt variatiivne ning ühildab kooliprogrammide teooria tööturu praktilise kogemusega. “Vähemtähtis pole ka sotsiaalsete tegevuste lisamine praktikaprogrammi. See annab noortele kogemuse, kus eesmärkide täitmisel tuleb suhelda ja koostööd teha väga erineva valdkonna inimestega, kes on eri vanuses ja erinevate karjäärilugudega,” selgitas Kotkas ja soovitas praktikaprogrammi igapäevatöö kõrvale lisada kindlasti ka organisatsiooniüleseid sotsiaalseid sündmuseid, mis on kaasavad ning liidavad meeskonnaliikmeid.

Praktikaprogrammide eesmärk ei ole see, et kõik praktikandid jääksid kohe pärast programmi lõppu ettevõttesse tööle, vaid et sektor tervikuna saaks kasvada ning tulevased talendid oskaksid õpingutest tööellu sujuvamalt liikuda. “Iga praktikaprogramm on õpikõver ka tööandjale, sest kui esmalt võib tunduda mentoritele praktikajuhendamine lisakohustusena, avardab see erialaselt igapäevaste tegevuste väljavaateid ja ka mentorid kasvavad oma alal,” sõnas Kotkas ja lisas, et tööandja jaoks aitab praktikaprogramm ka tööandja kuvandit pikemas perspektiivis üles ehitada ning loob aluse selleks, et kui aeg on küps, soovivad talendid ehk ettevõttesse naasta. See on organisatsioonikultuur, kus teadmiste jagamine on kahepoolne ja loob vundamendi jätkusuutlikult tugevnevale organisatsioonikultuurile.

„Alguses tundus praktikantide väljaõpetamine lisakohustusena, kuid tegelikkuses kujunes sellest üks kõige rikastavamaid kogemusi viimaste aastate tööelus,“ sõnas If Kindlustuse Baltikumi varakindlustuse osakonna juht Veiko Sepp. „Nägin, kuidas noorte küsimused, nende värske pilk ja töötahe raputasid ka meie enda tiimi mugavustsoonist välja – just selline liikumine aitab ka kogenud spetsialistidel edasi areneda,“ nentis ta.

Kindlasti tasuks mõelda ka, kuidas praktikaprogrammi laiendada, hõlmamaks rohkemaid kui ainult tööturule sisenevaid talente. „Oma eelmise tööandja juures lõime praktikaprogrammis osalemise võimaluse ka kogenud töötajatele, kes soovisid teha karjääripööret. See on suurepärane viis pakkuda ümberõppe tuge inimestele, kes juba kindlustus- ja finantsmaailmaga tuttavad, kui ka ettevõttevälistele töötajatele, kel puudub igasugune valdkonna kogemus. Tööandjatena on meil kohustus leida lahendusi meie ühiskonda puudutavatele demograafilistele probleemidele ja see kohustus toob imelisi karjäärilugusid ja uue energiaga pühenduvaid töötajaid. Usun, et ka Ifis oleme sinnapoole teel,“ lisab Kotkas.