Hämaras ruumis helendab sülearvuti ja keegi kirjutab selles koodi. Hoia end küberpettuste eest.

Ohud digimaailmas: kuidas ära tunda petuskeeme ja hoiduda kahjust

Petturid on üha osavamad kasutama erinevaid skeeme, millega inimestelt raha või pangakonto ligipääse välja petta. Kuidas tunda ära, et tegemist on pettusega ja mida teha, et mitte langeda selle ohvriks? Leiad siit näpunäiteid.

Mõni aeg tagasi andsid tähelepanelikud inimesed meie klienditoele teada, et Ifi nime all on levimas õngitsuskirjad, millega kutsuti tasuma maksmata kindlustusarvet. E-kiri nägi välja üsnagi ehtne – nii kirja sisu kui ka kujundus olid väga sarnased Ifi automaatsele e-kirjale.

Kui sellise kirja saab inimene, kes ei ole If Kindlustuse klient, võiks asi olla kiirelt selge – tegemist on petukirjaga. Ent kui saajaks juhtub olema inimene, kes on kindlustanud oma vara või muud riskid Ifis, võib ootamatu meeldetuletus tasumata kindlustusmakse kohta viia kiirustava otsuseni makse kohe tasuda. Kuidas sel juhul vältida pettuse õnge sattumist?

1. Tunne petuskeemide mustreid

Väga tüüpiliselt mängitakse petuskeemides inimeste emotsioonidega. Kasutatakse järgmisi võtteid:  

  • tekkinud on erakorraline olukord (kindlustusmakse on tasumata);
  • ohus on kellegi tervis või turvalisus (kindlustuskaitse katkeb);
  • asjaga on kiire (tähtaeg on juba möödas, tegutsema peab viivitamatult).

Kindlustuskaitse püsimine on muidugi oluline, ent mitte sel määral, et peaksid viivitamatult ja olukorda süvenemata reageerima.

2. Võta aega, et olukorda hinnata

Saades kiiret reageerimist ja tasumist nõudva kirja, SMS-i või kõne, võta endale hetk, et mõelda, kas olukord, mida kirjeldatakse, on tõene. Millisest arvest (ja kindlustusest) jutt käib – kas kirjas on see välja toodud? Kas Sul on üldse see kindlustus tehtud? Kas võid olla unustanud mõne kindlustusmakse? Kui jah, siis kas küsitav summa on samas suurusjärgus kui tavaliselt?

Kui küsitakse Sinu PIN-koode või paroole, on see ohu märk.

Ametiasutused ei küsi selliseid andmeid Sinult telefonis ega e-kirjas. 

3. Ole ettevaatlik tundmatu saatja või telefoninumbri korral

Tundmatult numbrilt tehtud lühike vastamata kõne on tüüpiline viis, kuidas petturid võivad püüda Sinu tähelepanu ja tagasi helistades võid langeda nende ohvriks. Võid proovida otsinguga leida numbri omanikku, et mõni oluline kõne ei jääks siiski vastamata.
Kui aga oled kõne tundmatult numbrilt vastu võtnud ja see tundub kahtlane, katkesta kõne kohe. 

E-kirja puhul vaata kriitilise pilguga üle saatja aadress – kas see vastab väidetava saatja organisatsiooni ametlikule domeenile (näiteks Ifi puhul if.ee). Paraku on saatja nime tehniliselt võimalik muuta, ent nime taha lingitud aadress näitab selle tegelikku päritolu. Arvutis saad seda kontrollida, liigutades hiire saatja aadressi kohale; telefonis hoia sõrme pikalt aadressil, kuni avaneb hüpikmenüü. Nii tehes ilmub nähtavale tegelik aadress, kust kiri saadeti. Kui see erineb asutuse ametlikust domeenist ka väikese detaili poolest (nt if-kindlustus.ee), on tõenäoliselt tegemist pettusega.

Ifi nimel saadetud e-kirjad tulid näiteks hoopis aadressilt system@sent-via.netsuite.com, ehkki saatjana oli näha meie õige aadress kindlustus@info.if.ee.

4. Kontrolli linke

Kui e-kirjas on makse- või muu link, kontrolli sedagi. Arvutis liiguta hiir lingi kohale (ära klõpsa!) või kui loed kirja telefonis, hoia sõrme lingil nii kaua, kuni avaneb hüpikmenüü. Nagu saatja aadressi puhulgi, pööra tähelepanu lingis kasutatud veebiaadressile – kas see viib asutuse ametlikule veebilehele. Kahtlasena tunduval lingil ära klõpsa!

5. Ära jaga PIN-koode ja isiklikke andmeid

Naine logimas sisse oma kontole, kasutades kaheastmelist autentimist. Kaitse oma andmeid - ära jaga teistele oma PIN-koode ja paroole.

Kui juhtusid siiski e-kirjas olnud lingile klõpsama ja Sul on kahtlus, et tegemist on pettusega, ära sisesta sinna oma andmeid või PIN-koode.

Samuti ära jaga andmeid telefoni teel, ükskõik kui usutav tundub kõne. Küll aga võid otsida väidetavalt helistanud organisatsiooni telefoninumbri ja küsida üle, kas nad on Sulle äsja helistanud.

Pettuse kahtluse korral teavita Riigi Infosüsteemi Ametit (cert@cert.ee) või Politsei- ja Piirivalveameti küberkuritegude üksust (cyber.politsei.ee). 

Kuidas ja millisel puhul võtab If Sinuga ühendust?

Meie Ifis saadame oma klientidele järgmisi teavitusi ja e-kirju:

  • kindlustuse järgmise osamakse tähtaja kohta;
  • kindlustusperioodi lõppemise ja uue poliisi ettevalmistamise kohta;
  • kahjujuhtumi registreerimise kohta;
  • maksetähtajaks tasumata arve kohta;
  • kindlustuslepingu lõppemise kohta;
  • kindlustusuudiseid ja häid pakkumisi;
  • tagasisideküsitlusi. 
Ifi automaatsed e-kirjad saadetakse järgmistelt aadressidelt:
  • kindlustus@info.if.ee
  • info@mail.if.ee
  • if@if.ee
  • kahjud@if.ee
  • kahjud@info.if.ee
  • if@survey.if.eu
  • kahjud@survey.if.eu

Samuti helistame aeg-ajalt oma klientidele, et uurida, kuidas on nad oma kindlustusega rahul ning kas saame kuidagi neile abiks olla. Lisaks võime telefoni teel ühendust võtta, kui selgub, et kindlustuse sõlmimine meie veebilehel ebaõnnestus mingil põhjusel, või kui arve on jäänud tasumata ning kindlustuskaitse võib seetõttu katkeda. 

Kõnesid teeme Ifi kindlustustelefonilt 777 1211.

Pane tähele!

Telefonikõnedes ja e-kirjades ei küsi me kunagi oma kliendi PIN-koode ja paroole. 

Hoolitse turvaliselt oma arvete ja poliiside eest

Pea meeles, et meie digikeskkondades saad turvaliselt vaadata oma kindlustuspoliise ja arveid, sõlmida uusi kindlustuslepinguid ning arveid ka tasuda. Samuti saad neis teatada kahjust.

  • Ifi iseteenindus – logi oma veebilehitseja kaudu Ifi kodulehel sisse iseteenindusse
  • If Mobile äpp – laadi äpp oma telefoni ja kasuta turvaliselt selle võimalusi

    Kui mõni Ifi saadetud e-kiri või telefonikõne tundub Sulle kahtlane, võta meiega ühendust: 

    • e-posti aadressil info@if.ee
    • telefonil 777 1211
    • vestlusaknas meie kodulehel if.ee