151 aastat kindlustuskogemust eestis

Alates 12. juunist 2009 on Ifi uus ärinimi If P&C Insurance AS. If kuulub Põhjamaade juhtivasse kahjukindlustusgruppi If P&C Insurance Holding AB, mille omanikuks on Sampo Grupp.

Nimevahetusega ühtlustati Eesti Ifi ärinimi emafirma omaga.

 

Alates 2002 kahjukindlustusselts AS If Eesti Kindlustus

 

2. jaanuarist 2002 kuulub If Eesti Kindlustus Põhjamaade suurimasse kahjukindlustusgruppi If P&C Insurance Holding Ltd. Sampo OY võõrandas oma kahjukindlustusega tegelevate tütarettevõtjate (nende hulgas AS Sampo Eesti Varakindlustuse) aktsiad Rootsi kahjukindlustusseltsile If P&C Insurance Holding Ltd, omandades samal ajal selles ettevõttes suurosaluse (38,05%). 
23. jaanuarist 2002 sai Sampo Eesti Varakindlustuse uueks ärinimeks AS If Eesti Kindlustus. Sampo ja Ifi vahelise lepingu alusel kasutas If Eesti Kindlustus 2002. aastal Sampo kaubamärki. 1. jaanuarist 2003 kasutame kaubamärki If Eesti Kindlustus (If). Nimi If viitab Rootsi emafirmale ning Eesti Kindlustuse aktsiaseltsi ajaloole.

 

1999–2001 AS Sampo Eesti Varakindlustus

 

Mais 1999 ostis Yritys-Sampo ära Eesti Kindlustuse kahjukindlustuse ehk tütarettevõtte AS Eesti Varakindlustus. Novembris 1999 võttis Eesti Kindlustus üle Polaris-Vara kindlustuslepingute portfelli. Sama aasta detsembris kanti äriregistrisse ühinenud seltside (Eesti Kindlustus, Polaris-Vara ja Sampo Kindlustus) uus ärinimi AS Sampo Eesti Varakindlustus. 
1999. aasta lõpuks oli Eesti Varakindlustuse turuosa 25%, Polaris-Varal 2% ja Sampo Kindlustusel 10,5%, kokku oli seega ühinenud ettevõtte turuosa 37,5%. 2000. aasta lõpus oli Sampo Eesti Varakindlustuse turuosa 38%.

 

1996–1999 AS Eesti Kindlustus

 

RAS Eesti Kindlustus erastati aktsiaseltsiks Eesti Kindlustus. Seltsi põhikiri kinnitati 13. augustil 1996 ning seda kuupäeva loetakse RASi Eesti Kindlustus erastamiskuupäevaks. Põhiomanikuks sai Hoiupank. 
1997. aasta septembris ostis AS Eesti Kindlustus üle seltsi Narva Kalju enamusaktsiad. 
12. juulil 1998 ühinesid Hansapank ja Hoiupank ning Eesti Kindlustuse põhiomanikuks sai Hansapank.

 

1991–1996 riiklik aktsiaselts (RAS) Eesti Kindlustus

 

ENSV Riikliku Kindlustuse Peavalitsus reorganiseeriti 1991. aastal valitsuse määruse alusel riiklikuks aktsiaseltsiks Eesti Kindlustus. Selts tegutses elu- ja kahjukindlustusseltsina kuni 1995. aastani, mil loodi Eesti Varakindlustuse AS ning 1996. aastal Eesti Elukindlustuse AS. Mõlemad tegutsesid 1999. aastani. 
Oktoobris 1995 asutati Yritys-Sampo tütarfirma Eestis - AS Sampo Kindlustus.

 

1977–1991 ENSV Riikliku Kindlustuse Peavalitsus

 

20. juunil 1977 moodustati ENSV Riikliku Kindlustuse Peavalitsus.

 

1958–1977 ENSV Riiklik Kindlustus (Valitsus)

 

18. novembril 1958 moodustati ENSV Riiklik Kindlustus (Valitsus).

 

1944–1958 Riikliku Kindlustuse ENSV Valitsus

 

12. veebruaril 1944 moodustati Riikliku Kindlustuse ENSV Valitsus.

 

1941–1944 Eesti Kindlustusvalitsus

 

Saksa okupatsiooni ajal (1941. aasta septembrist kuni 1944. aasta sügiseni) tegutsesid kindlustusasutused eesotsas Eesti Kindlustusvalitsusega sarnaselt Riikliku Kindlustuse ajaga.

 

1940–1941 Riikliku Kindlustuse Talitus

 

Kindlustusseltsid riigistati ning 23. augustil 1940 moodustati Riikliku Kindlustuse Talitus, 23. juunil 1941 aga Riikliku Kindlustuse Valitsus.

 

1937–1940 Ühistegelik Kindlustusselts EEKS-MAJA

 

Kooskõlas 1936. aasta kindlustusasutiste seaduse nõuetega võeti seltsile uus ärinimi.

 

1932–1936 Esimene Eesti Kindlustuse Selts Maja (EEKS-MAJA)

 

1932. aasta novembris ühines kaks kindlustusseltsi, Esimene Eesti Kindlustusselts EEKS ja Tallinna Majaomanikkude Panga Kindlustusselts Maja, kuna klientuur suures osas kattus. Elukindlustusega oli EEKS alustanud juba 1923. aastal, kuid pärast ühinemist hakkas EEKS-MAJA propageerima elukindlustust eriti hoogsalt.

 

1923–1932 Esimene Eesti Kindlustuse Selts (EEKS)

 

Kuigi terminid kinnitus ja kinnitamine asendati 1923. aastal sõnadega kindlustus ja kindlustamine, kasutati veel aastaid vana, harjumuspärast terminoloogiat.

 

1919–1922 Esimene Eesti Kinnituse Selts (EEKS)

 

Pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal laiendati seltsi tegevust üle kogu riigi ning 1919. aastast sai selts uue nime – Esimene Eesti Kinnituse Selts (EEKS). 1923. aastal võeti vastu uus põhikiri, millega seati sisse uusi „kinnitusalasid“. „Tulekinnituse" kõrval lubati hakata tegema elu-, klaasi-, koduloomade ja murdvarguste "kinnitusi".

 

1912–1919 Tallinna Teine Vastastikune Tulekinnituse Selts

 

1912. aastal võeti vastu uus põhikiri, milles laiendati seltsi tegevuspiirkonda kogu Tallinna linnale, mistõttu võeti seltsile uus ärinimi – Tallinna Teine Vastastikune Tulekinnituse Selts. Esimeseks loeti 1864. aastal baltisakslaste asutatud Tallinna (Hoonete) Vastastikuse Tulekinnituse Seltsi.

 

1866–1912 Tallinna Alevite Vastastikuse Tulekinnituse Selts

 

Põhikiri määras seltsi tegevuspiirkonnaks Tallinna alevid (Kalaranna, Kopli, Kelmiküla, Tõnismäe, Uus Maailm, Kitseküla, Juhkentali jne), kuid peakoosoleku otsusega 1869. aastast lubati võtta "kinnitusi" vastu ka teistes linnades (esimesed olid Lihula, Paide ja Haapsalu). Hooneid n-ö kinnitati tule vastu (termini "kinnitus" asemel võeti 1923. aastal kasutusele kindlustus).