Mida reisikindlustust ostes silmas pidada?

Klassikaline reisikindlustus jaguneb kolmeks: meditsiiniabikindlustus, reisitõrkekindlustus ja pagasikindlustus.

Meditsiiniabikindlustus, mis katab ravi- ja transpordikulud ootamatu haigestumise või õnnetusjuhtumi korral, on reisikindlustuse kandev osa. Reisitõrke- ja pagasikindlustus on lisatasu eest juurde valitavad kaitsed. Kuid millele reisikindlustust valides tähelepanu pöörata?

Reisikindlustust ostes on kõige olulisem aru saada, kas see katab peamised riskid ja kui suur on kaitsete ulatus. Täna on näiteks üsna oluline punkt reisikindlustuses terrorismiohu kaitse, mis katab evakueerimisega seotud kulud.

Mida reisikindlustust ostes tähele panna?

Tutvu kindlustustingimustega. Need võivad kindlustusseltsiti erineda üpriski palju. Vali vastavalt reisi iseloomule õiged kaitsed. Näiteks Alpidesse suusatama minnes tuleks osta lisakaitse, mis katab kõrge riskiga tegevusi. Vali vastavalt enda reisi iseloomule õiged kindlustussummad (limiidid). Ravi hinnad võivad maailma eri paikades olla väga erinevad. Reisitõrke kindlustuse puhul lähtu kindlustussumma valikul, kui suured on sinu esialgsed reisikulud kokku, kalkuleeri palju võib maksma minna ootamatu reisilt naasmise transport ja vali reisitõrke summa suurema võimaliku kulu järgi. Vajadusel konsulteeri kindlustustöötajaga, kes aitab sul valida õiged kindlustuskaitsed ja -summad.

Kui suur kindlustussumma valida?

Meditsiiniabi kindlustuse puhul soovitab If valida kindlustussummaks kas 100 000 või 300 000 eurot. Esmapilgul tunduvad summad suured, kuid kui mõelda halvimatele stsenaariumitele, siis ulatuvad reisil õnnetusse sattunud inimeste raviarved mitmekümnetesse tuhandetesse eurodesse. Pagasikindlustust ostes kalkuleeri, kui palju maksaks kogu Sinuga reisil kaasas oleva kraami – rõivad, tehnika jms – asendamine uute samaväärsetega.

Pagasikindlustus kehtib kogu reisi ajal nii lennukis, hotellis kui ka linnapeal seigeldes.

Reisitõrkekindlustuse puhul arvuta, kui palju Su reis kokku maksma läheb (sõidupiletid, majutus, ürituste piletid) – kindlustussumma võiks olla vähemalt sama suur kui kogu reisi hind. Arvesta sellegagi, et kui pead reisilt enneaegselt naasma ja ostma uue kojusõidupileti, on pilet viimasel hetkel ostmise tõttu palju kallim.

Ravi välisriigis on kallis

Tais Koh Phangan saarel sõitis rolleri rentinud eestlasele otsa teine rolleriga turist. Noormees murdis kukkudes jalaluu ja pidi jääma paariks päevaks haiglaravile. Pealtnäha mitte väga tõsine õnnetus läks koos raviarvete, öömajade ja transpordiga maksma 20 000 eurot.
Mõned aastad tagasi Indias juhtunud rolleriõnnetus läks maksma 64 000 eurot.
Kogenud lumelauduril piisas ühest valest liigutuses mäel ligi 30 000 eurose raviarve saamiseks.

Raviarvete maksumus sõltub palju ka asukohariigist ja ravile sattumiseks ei pea sa ise midagi valesti tegema. Näiteks kui ühepäevane pimesoole operatsioon maksab Tais 2 500 eurot, siis Moskvas küsitakse selle eest 8 000 ja USA-s 10 000 eurot. Ka kõhuviiruse korral tuleb ühel maal maksta 50 ja teisel 500 eurot. Kõhuviirused on üks levinumaid probleeme reisil. Suhteliselt sageli pöördutakse arsti poole ka külmetuste, meres vigastatud jala ja olmetraumade tõttu.

Reisikindlustus on nagu turvavöö kinnitamine sõidukis

Isegi kui pagas kaduma ei lähe, lend ära ei jää ja õnnetust ei juhtu, annab reisikindlustus sulle turvatunde, et kui midagi peaks juhtuma, saab kindlustuse abiga kõik jälle korda. Reisikindlustuse lepingu sõlmimine on nagu turvavöö kinnitamine autos – see on vajalik nii inimese enda kui ka tema lähedaste pärast. Harvad pole juhud, kus välismaal õnnetusse sattunud kindlustuseta inimese ravikulude tasumiseks tuleb abi paluda lähedastelt.

Peamised reisikindlustusjuhtumid

Kõige rohkem tuleb kindlustusseltsidel hüvitada inimeste tervisega seotud kahjusid, soojal maal ollakse tihti kimpus kõhuhädadega ning külmal maal suusamäel saadud vigastustega. Tõsisemate tervisehädade korral ulatuvad kahjusummad viiekohaliste numbriteni ja enim juhtub võõrsil õnnetusi nooremate inimestega.