Peamenüü Edasi

Uuring: 5% Eesti elanikel puudub kodus suitsuandur ja pooltel pole vingugaasiandurit

Kuigi on teada-tuntud fakt, et nii suitsuandur kui ka vingugaasiandur võivad päästa elusid, kipuvad paljud inimesed siiski enda ja pereliikmete eluga loteriid mängima. Nii selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.

Novembris korraldatud uuringust selgus, et 5 protsendil Eesti inimestest ei ole kodus suitsuandurit. Vingugaasiandurit pole aga lausa 56% elanikest ning tulekustutit pole kodus 54% vastajatest.

If Kindlustuse varakindlustuse tootejuhi Veiko Sepa sõnul tekitavad need numbrid muret, sest ilmselt ei mõista paljud inimesed tulekahjudega seotud riske.

„Uuringust saime teada, et suitsuanduritega on kõige suurem probleem Tallinnas ja teistes suuremates linnades, kus suitsuandureid ei ole vastavalt 8% ja 6% kodudest. Väiksemates linnades ja maapiirkondades on vastav näitaja 2–3% juures. Meeles tuleb pidada ka seda, et pelgalt suitsuanduri olemasolust ei piisa, seda tuleb ka regulaarselt kontrollida,“ rõhutas Sepp.

Väiksemate linnade ja maapiirkondade elanikud teevad suuremate linnade rahvale silmad ette ka suitsuandurite kontrollimises. Kui maapiirkondades kontrollitakse suitsuandurite töökorda pooltel juhtudel vähemalt korra kvartalis, siis Tallinnas teeb nii kolmandik elanikest. Tallinnas on kõige enam neid (37%), kes suitsuandurit ei kontrolligi või ootavad, kuni patarei enam ei tööta. Maapiirkondades käitub nii vaid 25% elanikest.

Päästeamet soovitab suitsuanduri töökorras olekut testida kord kuus, vajutades testnuppu. Kui sellele ei järgne piiksu, tuleb patarei kohe välja vahetada. Samuti tuleb suitsuandurit aeg-ajalt tolmulapi või tolmuimejaga puhastada. Suitsuanduril on aga ka oma tööiga, tavaliselt 3-10 aastat, mida saab kontrollida seadme tagaküljelt ja mille möödudes tuleb see välja vahetada, ütleb Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe. „Aja möödudes võivad anduri sees olevad suitsule reageerivad sensorid tundlikkust kaotada ja see pole enam päris töökorras, isegi kui testnupule vajutades järgneb piiks.  Anduri töökindlust kahjustavad aeg, tolm, putukad, toidu tegemisel kodus tekkiv rasv, niiskus jne.  Anduri väljavahetamise vajadusest annab märku ka see, kui andur on muutunud ülitundlikuks või siis hoopis pikeneb reageerimisaeg. Õnnetusest annab märku siiski vaid töökorras andur,“ paneb Tähe inimestele südamele.

Ka vingugaasiandurid muutuvad paljudele kohustuslikuks

Uuringust selgus, et maapiirkondades on vingugaasiandureid 51% ja tulekustuteid 64% kodudest. Tallinnas on vastavad näitajad aga 38% ja 34%.

„Ei tasu arvata, et tulekustutusvahendeid ja vingugaasiandurit läheb tarvis ainult eramajades, kus kasutatakse puukütet. If Kindlustuse statistika järgi saab enamik tulekahjudest alguse hoopiski elektrisüsteemidega seotud riketest ja need võivad esineda ükskõik millises kodus. Umbes pooled tulekahjud toimuvadki korterites. Vingugaasiandur avastab nähtamatu ja samas väga ohtliku vingugaasi ja võib päästa inimeste elu. Kindlustus võib küll hüvitada kodus hävinud vara, kuid mõnel asjal on selline tundeväärtus, et seda ei saagi rahas mõõta ega asendada. Tulekustuti võib aidata päästa suure osa inimese varast,“ selgitas Sepp.

Tagne Tähe rõhutas, et suitsuandur ja vingugaasiandur on kaks erinevat seadet ja üks teist ei asenda. Vingugaasiandur on kodus vajalik, kui kodus on tahkeküttega ahi, kamin, pliit või gaasikütteseade. Värskelt vastu võetud tuleohutusseaduse muudatustega muutub vingugaasiandur lisaks gaasiseadmetega kodudele kohustuslikuks ka tahkeküttega kodudes ja seda 2022. aasta alguses.

„Nende kütteseadmete valel kasutamisel või seadme rikke korral hakkab eluruumi tekkima vingugaas, mis kahjustab tervist või halvemal juhul toob kaasa surma. Kuna vingugaas on lõhnatu, värvitu ja maitsetu, ei tunne inimene seda. Vingugaasiandur on ainus seade, mis tuvastab vingugaasi,“ sõnas Tähe.

Tulekustutit nimetatakse esmaseks kustutusvahendiks – see tähendab, et see on mõeldud väikse põlengu kiireks kustutamiseks. Sellega tulekahju kustutama asudes tuleb aga olla kindel ohutuses ja enda suutlikkuses seda teha, et inimese enda elu ja tervis ohtu ei satuks. Päästeamet soovitab koos tulekustuti koju ostmisega viia end kurssi ka selle kasutamise juhistega, mille leiab veebilehelt kodutuleohutuks.ee.

Lõunanaabritel veelgi kurvemad numbrid

Uuringust selgus, et kui Eestis pole 5% elanikest suitsuandurit, siis Lätis on selliseid majapidamisi 12% ja Leedus 20%. Samuti kontrollivad lõunanaabrid märksa harvemini suitsuandurite töökorras olekut. Samas vingugaasiandureid ja tulekustuteid on lõunanaabritel eestlastega sarnases hulgas.

If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.

Uuri ka, missugused on kaminaid korstnaid ja küttesüsteemi puudutavad 7 moodust, kuidas ennetada koduseid tuleõnnetusi.

Suitsuandur ja vinguandur võivad päästa Su elu
Suitsuandur ja vinguandur võivad olla elupäästjad. Veendu oma koduste seadmete heas seisus