Naine on toetanud oma pea koera pea vastu ja nad vaatavad koos kassipoega naise peopesadel..

Uus kiibistamiskohustus puudutab tuhandeid lemmikloomaomanikke: mida tasub teada?

Alates 1. juunist 2027 tuleb kogu Eestis koerad, kassid ja valgetuhkrud kiibistada ning kanda PRIA lemmikloomaregistrisse. Kui loom on juba kiibitud, tasub omanikul kontrollida, kas loom on registris ja kas seal on kirjas omaniku praegune telefoninumber. Korrektsed kanded viiakse uude registrisse üle tasuta.

Riigikogu võttis muudatuse vastu 28. oktoobril. Mõnes omavalitsuses, näiteks Tallinnas, on koerte ja kasside kiibistamine ning registreerimine juba praegu kohustuslik. Uue korraga koondatakse seniste registrite andmed ühte kohta, et leitud looma omaniku saaks üles leida ka siis, kui loom leitakse teises omavalitsuses.

Üleminekuaeg kestab 1. jaanuarini 2029 nende koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul, kes on 1. juunil 2027 vanemad kui 12 nädalat ning kelle andmed selleks ajaks senises registris puuduvad. See kehtib nii kiibita loomadele kui ka neile, kellel on kiip juba olemas, kuid kelle registreerimine on jäänud tegemata.

Mida saab loomaomanik juba praegu teha?

Kui Sa ei tea, kas loomal on kiip, palu loomaarstil seda kiibilugejaga kontrollida. Vajadusel saab loomaarst kiibi paigaldada. Loomakliinikus tuleb kiibistamise eest tasuda eraldi.

Kui loomal on kiip, kontrolli kannet aadressil llr.ee või lemmikloomaregister.ee. Kui kannet ei leia, küsi loomaarstilt, kuidas loom registrisse kanda. Kui kanne on olemas, vaata üle, kelle nimele loom on registreeritud ja kas telefoninumber on õige.

„Ka toakass võib lahtisest uksest välja lipsata ja koer ehmudes aiast välja joosta. Kui loom on tulnud teisest perest või oled vahepeal telefoninumbrit vahetanud, tasub registrikanne üle kontrollida. Leidmise korral helistatakse just registris olevale numbrile,“ ütles If Kindlustuse isikukahjude grupijuht Joosep Kušvid.

Kodukass on väljas terrassil ja jälgib midagi tähelepanelikult.

Miks on registrisse kantud kiibist kasu ka varjupaikadele ja omavalitsustele?

Kui leitud looma kiibi number on registris seotud omaniku kontaktandmetega, saab varjupaik või loomakliinik omanikule helistada. Loom võib jõuda otse koju või veeta varjupaigas vähem päevi. Kui kodust lahti pääsenud looma püüdmise korraldab omavalitsus, kannab püüdmise ja pidamise kulud loomaomanik.

Kasside puhul on varjupaigahoiu maht eriti suur. Varjupaikade MTÜ 20 partneromavalitsust tasusid 2024. aastal kokku 28 230 kasside ja 1346 koerte hoiupäeva eest. Kui rohkem loomi jõuab kiiresti oma koju tagasi, võib omavalitsustel kuluda vähem raha varjupaigahoiule ning varjupaikadel jääb rohkem aega ja ruumi loomadele, kes vajavad pikemalt abi.

„Vahel leiame kassilt kiibi ja loodame, et saame omanikule kohe helistada. Siis selgub, et kiibi numbrit pole registris või on seal vana telefoninumber. Kui kontakt on õige, võib kass varjupaigast juba samal päeval koju jõuda,“ ütles Varjupaikade MTÜ kommunikatsiooni- ja annetuste kogumise juht Anni Anete Mõisamaa.

2025. aastal aitas Varjupaikade MTÜ oma perede juurde tagasi 472 looma ning leidis uue kodu 1431 lemmikule. Kodu leidmise ja tagasijõudmise kõrval on lemmiku turvalisuse tagamisel oluline ka tema tervis – õigeaegne kiibistamine ja registreerimine loovad aluse nii looma kiirele tuvastamisele kadumise korral kui ka sujuvale abile ootamatute tervisemurede tekkides.

Kas teadsid, et kui Su lemmikloom läheb kaduma, võib lemmikloomakindlustus katta ka tema otsingu ja leidmisega seotud kulud? Kui aga lemmikut ei õnnestugi enam leida, korvab kindlustus kaotuse kindlustussumma ulatuses.

Loe rohkem lemmikloomakindlustuse kohta 

Sulle võib veel huvi pakkuda