Riigikogu võttis muudatuse vastu 28. oktoobril. Mõnes omavalitsuses, näiteks Tallinnas, on koerte ja kasside kiibistamine ning registreerimine juba praegu kohustuslik. Uue korraga koondatakse seniste registrite andmed ühte kohta, et leitud looma omaniku saaks üles leida ka siis, kui loom leitakse teises omavalitsuses.
Üleminekuaeg kestab 1. jaanuarini 2029 nende koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul, kes on 1. juunil 2027 vanemad kui 12 nädalat ning kelle andmed selleks ajaks senises registris puuduvad. See kehtib nii kiibita loomadele kui ka neile, kellel on kiip juba olemas, kuid kelle registreerimine on jäänud tegemata.
Mida saab loomaomanik juba praegu teha?
Kui Sa ei tea, kas loomal on kiip, palu loomaarstil seda kiibilugejaga kontrollida. Vajadusel saab loomaarst kiibi paigaldada. Loomakliinikus tuleb kiibistamise eest tasuda eraldi.
Kui loomal on kiip, kontrolli kannet aadressil llr.ee või lemmikloomaregister.ee. Kui kannet ei leia, küsi loomaarstilt, kuidas loom registrisse kanda. Kui kanne on olemas, vaata üle, kelle nimele loom on registreeritud ja kas telefoninumber on õige.
„Ka toakass võib lahtisest uksest välja lipsata ja koer ehmudes aiast välja joosta. Kui loom on tulnud teisest perest või oled vahepeal telefoninumbrit vahetanud, tasub registrikanne üle kontrollida. Leidmise korral helistatakse just registris olevale numbrile,“ ütles If Kindlustuse isikukahjude grupijuht Joosep Kušvid.