“Taksikutsikast kasvas dobermann” ehk mida peab teadma enne tõukoera võtmist?

Lemmiklooma võtmine on sageli emotsionaalne otsus – armume koerakutsikasse esmalt silmadega, siis südamega ja alles hiljem mõtleme hinnale, tema tervisele või hooldusvajadustele. Paraku ei tähenda tõukoera soetamine automaatselt seda, et kõik läheb ladusalt. Mida peaks teadma, et vältida ebameeldivaid üllatusi?

Taksikoer pikutab mõnusalt voodis, pea padjal ja kere teki all soojas.

“Kui soovid kindlasti tõukoera, siis võta ta ametlikult registreeritud kasvatajalt. Odavat tõulooma pole olemas – kutsikavabriku koera eest maksad hiljem veterinaararvetes ja südamevalus,” ütles Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa. Armaste tõukoerte ja -kasside järele on suur nõudlus, mis omakorda toob kaasa ka pakkumiste rohkuse.

Kuigi on ka palju vastutustundlikke kasvatajaid, kelle loomad on pärit parimatest aretusliinidest ja neile on tehtud  põhjalikud tervisekontrollid, leidub ka aretajaid, kelle jaoks on kiire kasum olulisem kui loomade heaolu. Tihti võivad nad ka varjata olulist infot ja isegi eirata seadusi.

Kui puudub tõend, pole tegemist tõuloomaga

Tõukoer on ainult see, kellel on ametlik tõutunnistus. Eestis väljastab neid dokumente Eesti Kennelliit. Kui tõutunnistus puudub, on tegemist segaverelise loomaga. Seda peaks teadma iga ostja.

 

Tõutunnistus ei taga küll 100%-liselt tervist ja pikaealisust, kuid see tähendab, et loom on sündinud registreeritud kasvataja juures, kes järgib seadusi ning viib läbi vajalikud terviseprotseduurid. Vastutustundlikud kasvatajad ei kasuta aretuses loomi, kellel on tuvastatud geneetiline haigus.

Mis võib juhtuda, kui ostad “koera kotis”?

Paljud inimesed eiravad ohumärke ja ostavad looma vaid välimuse põhjal. Tagajärjed võivad ilmneda alles hiljem, kui loomal tekivad terviseprobleemid või ootamatu käitumine. Omanik peab siis arvestama suurte veterinaarkuludega ning loom ise võib halva tervise või varasema väärkohtlemise tõttu kannatada.

Leedus oli hiljuti suur husky'de buum –  inimesed armusid nende välimusse, kuid ei mõistnud, et tõug vajab igapäevast liikumist ja tugevat distsipliini. Tagajärjeks olid põgenenud või haiged koerad, kes sattusid tihti varjupaikadesse või jäeti lihtsalt maha.

Ükskord toodi varjupaika “taks”, kes oli suurem kui tüüpiline tõutaks, pikkade jalgadega ja välimuselt hoopis teistsugune. Omanikud soovisid väikest sülekoera, aga kutsika kasvades selgus, et tõutunnistust koeral polnud – tegemist polnudki taksiga. Taksi moodi kutsikast kasvas hoopis dobermanni meenutav koer.

Kindlustusselts If on välja toonud, et aktiivsete koeratõugude (nt husky'd) puhul võib vähene liikumine viia käitumishäirete ja liigeseprobleemideni.

“Kui loom ei saa piisavalt liikuda, võib see põhjustada agressiivsust ja ka suurendada traumade riski, mille ravi võib maksta küllaltki palju,“ selgitas Ifi kahjude vanemkäsitleja Kait Raudsepp.

Euroopa Liidus kaalutakse muudatusi, mis kohustaksid müüjaid avalikustama täpsemat infot looma päritolu kohta. See oleks oluline samm läbipaistvuse suunas.

Koheva kasukaga kutsikas lamab härmatisega kaetud murul

Ka ostjal on vastutus

Kui kasvataja ei ole teinud kohustuslikke terviseuuringuid, peaks selle tegema uus omanik. Samuti tuleb loom arvele võtta, külastada loomaarsti ja tagada kodus sobiv elukeskkond.

Tähtis on ka looma üleandmise vanus. Kutsikas peaks uude koju minema alles nädal pärast esimeste vaktsiinide tegemist, ehk umbes 7–9 nädala vanuselt. Siis on tema tervis paremini hinnatav ning vajalikud toimingud tehtud.

“ Vastutustundlikud kasvatajad hoolivad loomade heaolust. Nad on huvitatud, millistesse tingimustesse nende kasvandikud elama lähevad ja tavaliselt on nad ka hiljem loomavõtjale vajadusel nõu ja jõuga abiks,” rõhutas Mõisamaa.

Kui ostja märkab hiljem loomal tõsiseid geneetilisi häireid, on tal kohustus sellest kasvatajat teavitada, et saaks kontrollida ka pesakonnakaaslasi ja välistada edasine sobimatu aretus.

Kuidas ära tunda usaldusväärset kasvatajat?
  • Loomal on olemas tõutunnistus, mis kinnitab, et tema mitmed esivanemad on samast tõust.
  • Kasvataja ei salatse, vastab küsimustele ning on nõus näitama looma ema ja elutingimusi.
  • Kutsikas või kassipoeg on vaktsineeritud, kiibistatud, saanud ussirohtu ja tal on Euroopa lemmikloomapass.
  • Looma müük vormistatakse kirjaliku lepinguga, kus on kirjas kõik oluline info: looma päritolu, tervis ja hooldussoovitused.
  • Kasvataja jagab infot konkreetse tõu omaduste ja vajaduste kohta.

Sulle võib veel huvi pakkuda: