Uuring: 55% Eesti inimestest oleks valmis soetama elektriauto

If Kindlustuse tellitud ja KOG Institute’i läbiviidud uuringust selgus, et 55% Eesti inimestest oleks valmis mõtlema elektriauto ostmise peale juhul, kui ühe laadimisega oleks garanteeritud üle 400 kilomeetri pikkune läbisõit.

“Kõige suuremaks takistuseks peetakse endiselt elektriautode suhteliselt kõrget hinda võrreldes analoogsete sisepõlemismootoritega sõidukitega, leidsid uuringus osalenud 39% eestlastest, 41% lätlastest, 43% leedukatest,” tõdes If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht Taavi Kruus. Automüüjate statistika kohaselt moodustasid elektriautod 2024. aastal kõikidest Eestis müüdud uutest autodest vaid 5,2%.

“Enne uue auto ostu tasub lisaks auto ostuhinnale vaadata ka täiendavaid kulusid ülalpidamisele – alates energiahinnast ja hooldustest kuni kaskokindlustuse kaitseni,” sõnas Kruus. Ta rõhutas, et kui sisepõlemismootoritega sõidukite hinnatase on elektriautodega võrreldes tarbijatele sageli kättesaadavam, siis kindlustuse puhul suurt hinnaerinevust ei ole.

Elektriautode kasvav populaarsus on viimastel aastatel suurendanud ka tarbijate huvi elektriautode kindlustamiseks ning nagu näitab uuring, on valmisolek elektrisõidukit soetada ka suure potentsiaaliga. “Kui 2021. aastal oli If Kindlustuses kindlustatud ligi 400 elektriautot, siis tänaseks on nende lepingute arv kasvanud enam kui 200% võrra,” tõi ta illustreeriva näite selle kohta, kuidas elektriautode arv meie teedel-tänavatel aastatega suurenenud on.

Kruusi sõnul saab elektriauto ja sisepõlemismootoriga auto kindlustust võrrelda teatavate reservatsioonidega, sest kindlustuse lõppmaksumus sõltub nii konkreetsest sõidukist kui ka selle omaniku varasemast liiklemispraktikast. “Küll aga peaks võrdlema kindlustuskaitseid, kuna näiteks erinevalt sisepõlemismootoriga sõidukitest kehtib kaskokindlustuse puhul elektrisõidukitele hävimise korral turuväärtusest kõrgem hüvitis, täiendav kaitse laadimissüsteemile ning 24/7 autoabi teenus juhul, kui elektriauto aku on ootamatult tühjenenud,” selgitas Kruus.

Kõige sagedasemad kahjujuhtumid on elektriautode ja sisepõlemismootoriga autode puhul tegelikult laias laastus samad. “Enim esineb klaasikahjusid, plekimõlkimisi parklates ja tõsisemate liiklusõnnetuste käigus tekkinud kahjusid,” sõnas If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht.

Laiapõhjaline avaliku arvamuse küsitlus viidi läbi If Kindlustuse tellimusel uuringufirma KOG Institute’i poolt tänavu märtsi teises pooles. Küsitluses osales igast Balti riigist 1000 vastajat.