Sukeldu turvaliselt suvesse: 8 soovitust selleks, et veesport ja veeohutus käiks käsikäes

Kuumal suvepäeval on vee ahvatlus vastupandamatu. Olgu selleks siis ujumine meres, kajakisõit jõel või suplus basseinis – vesi värskendab ja jahutab keha ning loob erakordse vabaduse- ja õnnetunde.
 
Kui soovid enamat kui üksnes rannaliival lesida, on oluline teada, kuidas hoolitseda vees oma ohutuse eest. Siit leiad soovitusi, kuidas kanda hoolt selle eest, et su lõbusad ja meeldejäävad suvised veeseiklused oleksid ka ohutud.

Suverõõme nautides pea silmas, et ka veeohutus oleks tagatud.

1. Ära mine üksi ujuma

Ohutu ujumise raudreegel on mitte kunagi minna üksi ujuma. Ootamatud lained ja hoovused võivad ka kogenud ujuja vee alla tõmmata või kaldast kaugele viia. Saatuslikuks võib saada isegi jalakramp, kui läheduses pole kedagi, kes appi tuleks.

Kui keegi teine ei taha vette tulla, võid lasta sõbral end kaldal oodata. Lisaks võiksite kokku leppida mõne märgi või signaali, millega märku anda, kui Sul on probleem ja vajad abi.

2. Veesport ja turvavarustus kuuluvad kokku

Kui tegeled lohesurfi või aerusurfiga (SUP), või kavas on sõit katamaraani või veelauaga, tuleb alati kasutada sobivat turvavarustust, nagu päästevest ja kiiver. Veendu, et ka kõik teised, kellega koos veemõnusid naudid, kannaksid päästevesti. Päästevest on vältimatult vajalik lastele ja väiksemate kogemustega ujujatele.

Kui pead plaani suvel paadi või parvega sõitma minna, siis peab alusel olema piisav arv päästeveste, vahendeid, mis aitavad vee peal püsida, navigeerimislampe ja hädaabitarbeid. Paati ei tohiks juhtida alkoholi mõju all, usalda see kainele juhile.

Tahaksid proovida uut veespordiala? Siis on korralik koolitus ja väljaõpe hädavajalik. Kui instruktorit pole käepärast, tasub lasta mõnel kogenumal harrastajal endale olulisi asju õpetada. Vähim, mida ise teha saad, on vaadata videoõpetusi veespordiala põhiliste ohutusreeglite kohta.

3. Väldi ujumist tundmatus kohas

Kui võimalik, vali ujumiseks turvaline ja tuntud koht, kus on kohal ka vetelpääste. Ujumist tundmatutes või märgistamata kohtades tasub vältida, samuti tuleks silmas pidada ametkondade paigaldatud hoiatusmärke. Uju pigem piki randa, mitte rannast kaugemale.

Jätkuvalt kehtib vana hea reegel – ära kunagi hüppa vette tundmatus kohas. Ja isegi siis, kui arvad end kohta teadvat, tasub veealuste ohtude suhtes ettevaatlik olla. Ka tuttavates kohtades võivad olud muutuda. Näiteks võivad jõesängi muuta hoovused ning tõus ja mõõn võivad väga lühikese ajaga muuta mere või ookeani sügavust.

4. Tunne oma võimeid ja arvesta nendega

Tõsi ta on – üle oma varju ei tasu hüpata, eriti kui kõne all on veeohutus. Ujudes, sukeldudes või veesporti tehes proovi vältida tegevusi, mida tehes tunned end ebamugavalt või milleks Sul napib oskusi ja vilumust. Vastasel korral on suurem oht õnnetusteks ja vigastusteks. Alusta tasapisi, kasvatades enesekindlust ja arendades oskusi kontrollitud tingimustes.

Ka kogenud ujujal on oluline teada, mida peaks tegema vees hätta sattudes. Hakatuseks on abi järgmisest.

  • Säilita rahu ja säästa võimalikult palju energiat – ära rabele.
  • Kui oled mõne poi, vees hulpiva eseme või kalda lähedal, proovi ujuda rahulikult ja aeglaselt selle poole.
  • Kui läheduses on inimesi, hüüa appi ja vehi tähelepanu äratamiseks kätega.

5. Arvesta ilmaoludega – veeohutus algab ilmast

Suvine ilm võib olla ettearvamatu ja ootamatu torm võib vee peal kujuneda suureks ohuks. Enne teeleasumist uuri kindlasti ilmateadet ja ole valmis oma plaane muutma või edasi lükkama, kui ilm ei tõota midagi head. Veesport võib oodata.

Vette minnes jälgi hoolega tingimuste muutumist – näiteks suuri laineid või tugevaid hoovusi. Eriti ettevaatlik tuleb olla lainelaua ja lohesurfiga sõites või purjetades, et mitte sattuda avamerele või lasta lainetel end mõne kõva eseme vastu paisata.

Ja meres või ookeanis ujudes tasub valida endale alati kaldal mõni orientiir ning jälgida, et Sa sellest liiga kaugele ei satuks.

6. Hoia lastel silma peal

Kui kokku saavad lapsed ja vesi, ei tasu kunagi alahinnata järelevalve tähtsust. Olgu siis tegemist basseini, mereranna või aiatiigiga, veeohutus olgu laste veemängude juures esmatähtis.

  • Ära jäta lapsi vee ääres isegi korraks järelevalveta. Vastutustundlik täiskasvanu peaks koguaeg lastel aktiivselt silma peal hoidma.
  • Väldi tähelepanu hajumist näiteks nutitelefoni, lobisemise või lugemise tõttu, kui vaatad veekogu ääres laste järele.
  • Võimalusel eelista lastel erksavärvilisi ujumisriideid ja päästeveste, mis paistaksid vees hästi silma.
  • Pane laste jaoks paika selged veeohutuse reeglid, näiteks et basseini ääres ei tohi joosta, teisi ei tohi lükata ja enne vetteminekut tuleb alati luba küsida.
  • Selgita lastele, millist ohtu kujutavad endast hoovused, lained ja tundmatus kohas vette hüppamine.
  • Vanemate laste puhul võiks kasutada „sõbravalvet“, nii et vette minnakse kahekaupa ja kumbki hoiab teisel silma peal.
  • Ole ise heaks eeskujuks ja käitu veemõnusid nautides vastutustundlikult, kasutades turvavarustust, järgides basseinireegleid ja hoolitsedes päikesekaitse eest.

Ja lõpuks oleks väga suur eelis, kui saaksid panna lapsed võimalikult varases eas ujumiskursustele. Ujumistundides harjuvad lapsed veega, nende enesekindlus kasvab ning lisaks ujumisoskusele õpivad nad ka veeohutust.

7. Joo piisavalt vett ja kaitse end päikesekiirguse eest

Võib tunduda, et vees olles pole vaja vett juua, kuid see pole nii. Veekaotus on kiire tekkima, eriti kui olla päikese käes füüsiliselt aktiivne. Varu kaasa rohkesti vett ja tee piisavalt tihti joogi- ning puhkepause, eriti kui väljasõit kestab kogu päeva.

Vees hullates on eriti tähtis oma nahka kahjuliku päikesekiirguse eest kaitsta. Enne kodust lahkumist kanna nahale kõrge SPF-faktoriga veekindlat päikesekaitsekreemi ja korda seda hiljemgi, eriti pärast ujumist või higistamist. Abiks on ka päikese eest kaitsvad riideesemed (näiteks müts) ja päikeseprillid.

8. Õpi andma esmaabi

Oskus anda esmaabi võib hädaolukorras kellegi elu päästa. Seega tasub omandada peamised esmaabitehnikad ja elustamisoskused, mis aitavad veega seotud hädaolukordades õigesti ja otsustavalt tegutseda. Kõige parem oleks muidugi läbida esmaabikursused, kuid alustuseks võib vaadata internetist elustamisvõtteid õpetavaid videoid.

Hoia telefon käepärast, et hädaolukorras abi kutsuda. Kui lapsi valvavad teised täiskasvanud, siis peaksid nad kõik teadma, kuidas hädaolukorras tegutseda.

Õnnetusjuhtumikindlustus – Sinu päästevest veeõnnetuste korral

Kui veeohutuse reeglid on selged, siis suurema meelerahu jaoks jääb astuda veel viimane samm – sõlmida õnnetusjuhtumikindlustus.

Õnnetusi võib juhtuda igaühega, olenemata vanusest või ujumisoskusest. Seetõttu on hea teada, et õnnetusjuhtumikindlustus on väga paindlik ja saad selle sõlmida nii, et see sisaldaks vajalikke kaitseid ka Sinu lemmiktegevusi arvestades.

Igal aastal juhtub õnnetusi, mida saaks ära hoida, seega on äärmiselt tähtis teada, mida teha veeohutuse tagamiseks ja seda ka teha. Veeõnnetuste ärahoidmiseks on ennetus ja valmisolek äärmiselt olulised. Kuid kui oskad eluohtlikus olukorras õigesti tegutseda, võib see kellegi elu päästa. Soovime Sulle turvalist suve ja värskendavaid veerõõme!

Related