Kes katab kulud, kui ettevõtte tootmisliin kolm kuud seisab?
Kas teadsid, et on võimalus oma ettevõtet ootamatu ärikatkestuse eest kaitsta?
„Mul polnud kuskile põgeneda, selge oli see, et tootmisliin tuleb korda teha,“ räägib Benfort OÜ juhatuse liige Jaanus Tedrema õnnetusjuhtumist, mis seiskas tootmisettevõttes töö pea kolmeks kuuks. Kahjusumma küündis ligi 45 000 euroni. Mida sellises olukorras teha – pakkida pillid kohvrisse, maksta arveid vanast rasvast või leidub paremaid lahendusi?
Jaanus Tedrema tõdeb, et olukord, kus ettevõttes juhtub mõni tõsine õnnetus – veekahju, midagi põleb –, toob nutu kurku. Varakindlustus aitab taastada maja, samuti seadmeid, kuid paljud ei mõtle sellele, kuidas maksta arveid, kui tootmine või töö seisab. Seda osa ju varakindlustusega ei kata!
„Minu õppetund on tänaseks käes,“ märgib Tedrema. Jõulueelne suurtorm tekitas alajaamas rikke ning põhjustas suuri voolukõikumisi, mis omakorda tõid kaasa mitme seadme ja suure tootmisliini juhtblokkide läbipõlemise. Õnnekombel jõudis tema vahetult enne tormi teha ärikatkestuse kindlustuse. Kõige suurem ja ootamatum kahju tekkis ühe aparaadi tarkvaraga, mis seiskas tehase töö ning mille tõttu tuli teha suuri ümberkorraldusi.
„See tootmisliin, mille tarkvara kõrbes, oli ainulaadne. Taanis asuva tootjaga ühendust võttes selgus lisaks kõigele muule tõsiasi, et selliseid liine oli tehtudki vaid üks, mis tähendas, et sobivat tarkvara pole tootja käest võimalik saada,“ meenutab Tedrema, kes seisis fakti ees, et kui ta tahab tehase kõige olulisemale masinale taas hinge sisse puhuda, tuleb lasta kogu tarkvara uuesti luua ja kulud ise kinni maksta. Tarkvara tootmise eest küsiti Benfortilt üle 23 000 euro.
Selle osa kulust kandis siiski Elektrilevi, kelle alajaamas toimunud põleng ja voolukõikumine tootmisliini läbi põletas. Kuid kuna tavapärane töö seiskus pikaks ajaks, põleng toimus detsembris ning tootmisliin sai korda alles märtsis, jäi ettevõte ilma märkimisväärsest tulust, kuid arved, palgad ja kohustused tuli ikka katta. „Kaks ja pool kuud kestnud olukord läks meile maksma üle 21 000 euro,“ tõdeb mees, kes n-ö omast taskust seda katma siiski ei pidanud. Vaid napilt mõned kuud enne õnnetust oli Tedrema sõlminud If Kindlustusega ärikatkestuse kindlustuse lepingu.
„Kuigi leping polnud veel pikalt kehtinud, oli asjaajamine Ifiga üllatavalt lihtne. Tööseisaku kulu kalkuleerimiseks arvutasin neile keskmised tootmismahud ja keskmise kulu ning tegin tabeli, kus oli kirjas, kui palju jäi meil sel perioodil saamata tulu ja kui palju tekkis lisakulutusi. See arvutus vaadati üle ja kahjusumma tasuti,“ ütleb Tedrema, kes soovitab sõlmida ärikatkestuse kindlustuslepingu kõigil neil, kel on ettevõttes palju tehnikat.
Eestis on ärikatkestuse kindlustus 5% ettevõtetest, Skandinaavias 90%
If Kindlustuse ettevõtete varakindlustuse tootejuhi Risto Sondla sõnul näitab maailma kindlustuskogemus, et enamik ettevõtteid, kellel ärikatkemise kindlustuskatet pole, lõpetab suurema õnnetusjuhtumi tagajärjel pankrotiga.
„Nad ei tule toime tavapäraste püsikulude, palkade ja laenudega, mis paratamatult eksisteerivad ka siis, kui tootmine on halvatud. Skandinaavia ettevõtted on neist riskidest teadlikud ja varakindlustus sõlmitaksegi pea alati koos ärikatkestuse kindlustusega. Muu hulgas väldivad ettevõtted seda, et ootamatu kindlustusjuhtumi tagajärjel seiskunud tootmine tooks kaasa finantsraskused või peaks oma häid töötajaid konkurentide juurde lubama, kuna pole vahendeid neile jätkuvalt palka maksta. Heade töötajate lahkudes võib ettevõtja kaotada turuosa ja selle tagasivõtmine võib võtta palju aega ja kujuneda omanikule väga kulukaks,“ selgitab Sondla.
Eestis on ärikatkestuse kindlustust pakutud juba üle 20 aasta, kuid siiani on Sondla hinnangul palju neid, kes pole sellega kursis ning arvavad, et varakindlustusest piisab.
Suurim väljamakse üle miljoni euro
„Suurim väljamakse oli seotud tootmishoones tekkinud tulekahjuga ja see ulatus natuke üle ühe miljoni euro. Keskmiselt on jäänud hüvitised 100 000 euro juurde ning peamiselt ongi siinsetel ettevõtetel tekkinud pikk ärikatkestus tulekahju tagajärjel,“ selgitab Risto Sondla. Ta täpsustab, et eriti haavatavad on Eestis keskmise või väikese suurusega ettevõtted, kuhu on panustatud märkimisväärselt raha ja aega, kuid kellel pole suuri varusid, võimalust riske hajutada või oskusi riske juhtida.
Varakindlustuse tootejuht annab soovituse kindlustada neid riske, mille jaoks ettevõttel endal piisavaid rahalisi tagavarasid ei ole. „Kui ettevõtjal ei ole ärikatkestuse kindlustust, siis üldjuhul ei tulda suurtest kahjudest välja ilma omaniku enda sissemakse või laenuta. Ent juba raskelt kannatada saanud ettevõttel on laenu saamine keeruline.“
Ärikatkestuse kindlustus kui ettevõtte elukindlustus
Keegi ei suuda täpselt prognoosida, kui kaua võtab aega ettevõtte taastumine tulekahjust, suurest tormist, mõnest muust suuremast rikkest või õnnetusest. Kuid taolistest olukordadest toob välja ärikatkestuse kindlustus, mida võib nimetada ka ettevõtte elukindlustuseks.
Kindlustus saab aidata kompenseerida käibe vähenemisest tulenevaid vahendeid, rahastada püsikulusid, laenumakseid ja palgakulusid ning hüvitada prognoositava ärikasumi.
Millised kindlustused veel ühe või teise tegevusala ettevõttele olulised võiksid olla, oleme kokku pannud tegevusvaldkonna teemalehtedel. Küsimuste korral võta meiega ühendust.