Tänav ärihoonetega. Rendipindade puhul tasub teha vastutuskindlustus nii rentnikul kui ka hoone omanikul, et tulla toime olukorras, kus on tahtmatult teistele kahju põhjustatud.

Kui katus lekib ja kontor ujub: kes vastutab, kui üüritud äripinnal juhtub õnnetus?

Viimastel aastatel on sagenenud juhtumid, kus loodusjõud ületavad hoonete tehnosüsteemide võimekuse. Kui kannatada saab üürniku vara, tekib sageli küsimus, kelle kanda jääb vastutus.

Uuendatud
Jaga

„Äripindade puhul ei ole vastutuse piirid alati üheselt selged. Paljud ettevõtted eeldavad, et igaüks kindlustab oma vara ise, kuid üürisuhetes see alati nii ei ole,“ selgitab If Kindlustuse vastutuskindlustuse tootejuht Liis Sepp. „Kui kahju põhjuseks on hoone tehniline rike, ehitusviga või hoolduse puudulikkus, ei saa üürnik sellist kahju kuidagi ennetada, ometi saab kahjustada tema vara. Sellistes olukordades lasub vastutus sageli hoone omanikul.“

Sepp toob näiteid juhtumistest, millega kindlustus viimasel ajal kokku puutunud on. „Näiteks tekkis esimese sula ja vihmade ajal konstruktsioonide vahelt lekkekoht, mille tagajärjel sai kahjustada huvikooli vara. Teisel juhtumil vajus katusel olev vihmaveetrapp alla, põhjustas lekke ja rikkus üürnike vara neljas korteris. On olnud ka olukordi, kus keldrikorruse restoran sai üleujutuse tõttu tugevalt kannatada või kus tormituul lõhkus tootmishoone katuse ja kahjustas parkivaid sõidukeid,“ kirjeldab ta.

Kõik taolised olukorrad on keerulised, sest neid ei ole võimalik täielikult ennetada, kuid tagajärjed võivad olla väga kulukad. „Üks hetk on kõik korras ja järgmisel hetkel on hoone ning üürniku vara vee all. Just siis muutub vastutuskindlustus hindamatuks – see aitab hoone omanikul katta kulud, mis muidu tuleks oma taskust maksta,“ lisab Sepp.  

Vastutuskindlustus on abiks

Lekkiv kraan. Kui lekkiva vee tõttu saab kahjustada kellegi teise vara, on abi vastutuskindlustusest.

Vastutuskindlustus kaitseb hooneomanikku olukorras, kus tema tegevuse või tegevusetuse tõttu saab kahjustada üürniku või kolmanda isiku vara. See tähendab, et kui torm, vihm või torustiku rike põhjustab kahju üürnikele, aitab kindlustus hüvitada kahjud.

On ka olukordi, kus vastutab hoopis üürnik. Näiteks juhul, kui kahju tekib tema tegevuse või hooletuse tagajärjel. Näiteks lahti unustatud veekraanist, valesti kasutatud elektriseadmest või omavoliliselt muudetud torustikust. Samuti vastutab üürnik siis, kui tema põhjustatud kahju kandub edasi teistele, näiteks vee- või tulekahju levimisel naaberruumidesse.

Samas võib kahju hüvitamine toimuda mitme osapoole kaudu: sageli maksab kahju esmalt kinni üürileandja kindlustus ning nõuab hiljem kahju tekitajalt kulud tagasi. Mõnikord hüvitab kahju hoopis kannatanu kindlustus ja pöördub siis üürileandja või üürniku poole, olenevalt sellest, kes kahju põhjustas.

„Praktikas on tähtis mõista, et mõlemal poolel on oma roll riskide maandamisel,“ lisab Liis Sepp. „Üürileandja peab hoolitsema selle eest, et hoone oleks tehniliselt korras ja kindlustatud, üürnik aga selle eest, et tema tegevus ei põhjustaks teistele kahju. Kui mõlemal poolel on oma vastutused kaetud, väheneb oht, et ootamatu õnnetus toob kaasa pika ja kalli vaidluse.“

Uuendatud
Jaga
Teemad

Sulle võib veel huvi pakkuda: