Mees kontrollib laoseisu.

Kas Teie ettevõtte kindlustuskaitsest piisab võimalike kahjude katmiseks?

Viimaste kuude sündmused Eestis on näidanud, kui ootamatult võivad iga ettevõtte tavapärast tegevust mõjutada nii keerulised ilmaolud kui ka majanduskeskkonna muutused. Tänases maailmas, kus kulud kasvavad ja ebakindlust on palju, on eriti oluline, et kindlustuse põhiasjad oleksid õigesti paigas.

Suvised paduvihmad ja üleujutused tekitasid kahju mitme Eesti ettevõtte hoonetele ja varale. Kõige rohkem tormiseid päevi esineb Eestis aga sügisel ja talvel. Seetõttu on praegu õige aeg kontrollida üle, kas teie ettevõtte kindlustuskaitsest piisab selleks, et kahju korral saaks hävinud või kahjustatud vara taastada või asendada.

Kindlustuskaitse peab aja ja muutustega kaasas käima

Selge on see, et iga ettevõte muutub ajas – kasvab käive, lisanduvad seadmed ja varud, suurenevad ehitus- ja tööjõukulud ning muutuvad riskid. Kui kindlustuskaitse nende muutustega kaasas ei käi, võib ettevõte olla alakindlustatud.

If Kindlustuse Balti varakindlustuse juht Juss Jäger selgitab, et alakindlustust ei pruugi ettevõtte igapäevases tegevuses kuidagi märgata. Probleem ilmneb tavaliselt alles siis, kui juhtub kahju ja selgub, et vara tegelik väärtus on suurem kui lepingus arvestatud kindlustussumma. Seetõttu jääb osa kahjust ettevõtte enda kanda.

„Tänases majanduskeskkonnas, kus kulud kasvavad ja ebakindlust on palju, on eriti oluline, et kindlustuse põhiasjad oleksid õigesti paigas. Vara väärtuse hinnangud ja kindlustussummad tasub regulaarselt üle vaadata, kindlustuse spetsialistid saavad aidata ettevõtte riskide mõistmisel ja sobivate kaitsete valikul. Aga oluline on arutada need küsimused läbi enne kindlustuslepingu sõlmimist või poliisi pikendamist, mitte pärast kahju tekkimist.“

Mida tähendab alakindlustus?

„Alakindlustus tekib sageli sellest, et poliisi uuendades ei muudeta kindlustussummat vastavalt vara tegelikule väärtusele. Kindlustusperiood on piisavalt pikk aeg, et ettevõtte tegutsemine ja varade väärtused vähehaaval muutuksid, seega tuleb kindlustussummade ajakohasus teadlikult üle kontrollida,“ selgitab Jäger.

Alakindlustusel võib olla mitu põhjust – kas siis on vara väärtus hinnatud liiga väikeseks või on ettevõtte tegevus muutunud. Pahatihti võib alakindlustus tekkida sellest, et kindlustuslepingut pole pikema aja jooksul mõttega üle vaadatud.

„Alakindlustusest räägime siis, kui kindlustatud vara tegelik väärtus on suurem kui lepingus arvestatud kindlustussumma,“ ütleb Jäger. „Siis on kindlustusandja võtnud enda teadmata suurema riski, kui sai kokku lepitud, ning osa kahjust jääb ettevõtte enda kanda.“

Mees ja naine vaatavad üle äridokumente.

Jäger toob näite, et hoone taastamine võib maksta täna miljon eurot, kuid kokku lepitud kindlustussumma on 700 000 eurot. „Ettevõte on seega kindlustussummaks määranud 300 000 eurot vähem tegelikust. Täpne mõju hüvitisele sõltub kindlustuslepingu tingimustest, kuid üldreegli kohaselt jääb sellisel puhul 30% kahjusummast ettevõtte enda kanda.“

If Kindlustuse Balti varakindlustuse juht toonitab, et oluline on teada, milline vara ettevõttel tegelikult on ja kui palju selle taastamine või asendamine maksma võiks minna. Loomulikult on abiks ajakohane ülevaade ettevõtte seadmetest, inventarist ja muust varast.

Jägeri sõnul tuleks varude puhul arvestada ka hooajalisusega. Kui näiteks jõulude eel või suvehooajal on laos tavapärasest oluliselt rohkem kaupa, peaks kindlustussumma arvestama pigem võimaliku maksimumtaseme kui aasta keskmise laoseisuga. Seadmete kindlustussumma määramisel on oluline arvestada taassoetamisväärtust, mitte raamatupidamisväärtust.

Hoone kindlustamisel tuleks lähtuda taastamisväärtusest

Juss Jäger rõhutab, et hoone kindlustamisel on oluline lähtuda sellest, kui palju maksaks samaväärse hoone uuesti ülesehitamine pärast täielikku hävingut. Arvestada tuleks just sel ajal kehtivaid hindu.

„Taastamisväärtus ei ole sama mis kinnisvara turuhind. Samuti ei pruugi sobida hüpoteeklaenu saamiseks koostatud hindamisaktis toodud väärtus.“

Hoone taastamisväärtust mõjutavad muu hulgas ehitusmaterjalide ja tööjõu hinnad, lammutus- ja projekteerimiskulud ning hoone eripära. „Hoone puhul peaks olema kindlustussumma minimaalseks muudatuseks ehitushinnaindeksi muutus,“ tuletab Jäger meelde.

Miks on alakindlustus ettevõttele risk?

If Kindlustuse Balti varakindlustuse juht ütleb, et alakindlustuse tegelik mõju selgub sageli alles kahjujuhtumi korral.

„Kui kindlustuskaitse ei ole piisav, võib ettevõte olla sunnitud osa kuludest ise kandma. Suure kahju korral võivad need kulud olla märkimisväärsed – alates seadmete, tööriistade ja varude asendamisest kuni hoonete remondi või taastamiseni,“ selgitab Jäger.  

Kindlasti tasub ettevõtte kindlustus üle vaadata, kui:
  • firma käive või töötajate arv on oluliselt kasvanud;
  • olete soetanud uusi seadmeid või muud väärtuslikku vara;
  • varude maht või väärtus on muutunud;
  • olete kolinud uutesse ruumidesse või hoonet renoveerinud;
  • olete alustanud uue tegevusega või sisenenud uuele turule;
  • lepingulised kohustused klientide või partnerite ees on muutunud;
  • vara taastamise või asendamise kulud on märgatavalt kasvanud.

Tutvuge Ifi ettevõtte varakindlustuse võimalustega ja valige oma ettevõtte vajadustele sobiv kindlustuslahendus.

Teile võib veel huvi pakkuda: