Suvised paduvihmad ja üleujutused tekitasid kahju mitme Eesti ettevõtte hoonetele ja varale. Kõige rohkem tormiseid päevi esineb Eestis aga sügisel ja talvel. Seetõttu on praegu õige aeg kontrollida üle, kas teie ettevõtte kindlustuskaitsest piisab selleks, et kahju korral saaks hävinud või kahjustatud vara taastada või asendada.
Kindlustuskaitse peab aja ja muutustega kaasas käima
Selge on see, et iga ettevõte muutub ajas – kasvab käive, lisanduvad seadmed ja varud, suurenevad ehitus- ja tööjõukulud ning muutuvad riskid. Kui kindlustuskaitse nende muutustega kaasas ei käi, võib ettevõte olla alakindlustatud.
If Kindlustuse Balti varakindlustuse juht Juss Jäger selgitab, et alakindlustust ei pruugi ettevõtte igapäevases tegevuses kuidagi märgata. Probleem ilmneb tavaliselt alles siis, kui juhtub kahju ja selgub, et vara tegelik väärtus on suurem kui lepingus arvestatud kindlustussumma. Seetõttu jääb osa kahjust ettevõtte enda kanda.
„Tänases majanduskeskkonnas, kus kulud kasvavad ja ebakindlust on palju, on eriti oluline, et kindlustuse põhiasjad oleksid õigesti paigas. Vara väärtuse hinnangud ja kindlustussummad tasub regulaarselt üle vaadata, kindlustuse spetsialistid saavad aidata ettevõtte riskide mõistmisel ja sobivate kaitsete valikul. Aga oluline on arutada need küsimused läbi enne kindlustuslepingu sõlmimist või poliisi pikendamist, mitte pärast kahju tekkimist.“
Mida tähendab alakindlustus?
„Alakindlustus tekib sageli sellest, et poliisi uuendades ei muudeta kindlustussummat vastavalt vara tegelikule väärtusele. Kindlustusperiood on piisavalt pikk aeg, et ettevõtte tegutsemine ja varade väärtused vähehaaval muutuksid, seega tuleb kindlustussummade ajakohasus teadlikult üle kontrollida,“ selgitab Jäger.
Alakindlustusel võib olla mitu põhjust – kas siis on vara väärtus hinnatud liiga väikeseks või on ettevõtte tegevus muutunud. Pahatihti võib alakindlustus tekkida sellest, et kindlustuslepingut pole pikema aja jooksul mõttega üle vaadatud.
„Alakindlustusest räägime siis, kui kindlustatud vara tegelik väärtus on suurem kui lepingus arvestatud kindlustussumma,“ ütleb Jäger. „Siis on kindlustusandja võtnud enda teadmata suurema riski, kui sai kokku lepitud, ning osa kahjust jääb ettevõtte enda kanda.“