Miks pöörduvad eestlased üha enam erameditsiini – ja kuidas tööandjad saavad siin aidata?

Uuringu järgi on 45% Eesti inimestest viimase aasta jooksul kasutanud erameditsiiniteenuseid, sest avalikus süsteemis ei olnud võimalik piisavalt kiiresti arsti vastuvõtule pääseda. Samas on medalil ka teine pool: 41% inimestest on pika ooteaja tõttu arsti juurde minekut hoopis edasi lükanud, mis tähendab, et paljud ei leia süsteemist õiget lahendust ja jäävad ilma abita.

See ei tähenda aga tingimata rahulolematust avaliku tervishoiuga, vaid pigem seda, et lahendusi otsitakse olukorras, kus tervisemure ei saa oodata.

„Inimese jaoks on kõige olulisem see, et ta saaks vajalikku arstiabi õigel ajal. Kui avalikus süsteemis on järjekorrad pikad, annab erameditsiin võimaluse oma tervisemurega kiiremini tegeleda,“ selgitas If Kindlustuse isikukindlustuse riskijuht Evelin Strikholm.

Sageli käsitletakse erameditsiini ja riiklikku tervishoidu vastanditena, kuid praktikas toimivad need pigem kõrvuti. Kui inimene saab erameditsiinist kiiremini konsultatsiooni või uuringu, aitab see tal probleemiga varem tegeleda ning võib ennetada ka tõsisemaid tervisemuresid.

See tähendab, et erameditsiin ei vähenda avaliku süsteemi tähtsust, vaid aitab seda tasakaalustada. Kiirem ligipääs osale teenustest võib vähendada survet ravijärjekordadele ja toetada kogu süsteemi toimimist.

Uuring näitab, et inimesed näevad lahendusena ka tööandjate suuremat rolli tervishoius. 56% Eesti inimestest leiab, et tööandja rahastatud tervisekindlustusel võiks olla suurem roll tervishoiuteenustele ligipääsu parandamisel.

Tööandja tervisekindlustus ei ole enam vaid üksikute ettevõtete hüve. Selle kasutamine on Eestis viimastel aastatel selgelt kasvanud. Kui 2022. aastal oli ravikulukindlustusega kaetud veidi üle 48 000 inimese, siis 2025. aastaks oli see number kasvanud enam kui 65 000 inimeseni. Samal ajal on kasvanud ka tööandjate arv, kes sellist lahendust pakuvad, nii teeninduses, tööstuses kui ka kontorikeskkonnas.

Tervisekindlustus aitab katta olukordi, kus inimene vajab kiiremat ligipääsu eriarstile, uuringule või ravile. See vähendab ka inimese enda rahalist koormust – eriti olukordades, kus tervisekulu tuleb ootamatult. Uuringust selgub, et 28% inimestest on juba kogenud olukorda, kus tööandja tervisekindlustus või erameditsiin aitas neil saada vajalikku abi siis, kui avalik arstiabi oli liiga aeglane või raskesti kättesaadav.

Tööandja jaoks tähendab see võimalust panustada töötajate tervisesse väga konkreetsel viisil. Kui tervisemurega saab kiiremini tegeleda, on väiksem risk, et probleem süveneb või viib pikema töölt eemalolekuni. See aitab hoida töövõimet ja toetab igapäevast toimimist nii töötaja kui ka tööandja jaoks ning on oluline osa teadlikust ettevõtte tervisekultuurist.

Lisaks annab tervisekindlustus töötajale kindlustunde, et vajadusel on abi kättesaadav – see vähendab ebakindlust ja aitab keskenduda tööle ka siis, kui tervisemure peaks tekkima. „Kui inimene saab tervisemurega tegeleda õigel ajal, ei kasva väikesest probleemist suur. Tööandja tervisekindlustus aitab seda võimalust luua – ja see on kasu nii töötajale, tööandjale kui ka tervishoiusüsteemile laiemalt,“ ütles Strikholm.

If Kindlustuse tellimusel viis uuringu läbi KOG Instituut 2026. aasta veebruaris. Küsitlus on osa regulaarsest sotsiaalmajanduslikust seirest, millega kaardistatakse Eesti, Läti ja Leedu elanike hoiakuid riskide, tervise ja töökeskkonna suhtes. Eestis osales uuringus 1006 inimest ning tulemused on Eesti elanikkonna suhtes esinduslikud.